3 Eestlast oranžide särkidega

Muidugi te, lugejad, märkasite et minu viimase postituse all Eestlased oma Ghana kontakti levitasid. No loogiline, et seda kommentaari nähes ma kaua ei mõelnud – võtsin telefoni ja helistasin.

Sain teada, et kutid veedavad aega Golden Tulip (Accra esimeses nelja tärni) hotellis ning on seda teinud juba viimased mitu päeva ja nüüd kopp ees sellest kohast ja võiks kokku saada ja kuskile sööma minna ja üldse, ning et neil on autojuht, kes neid mööda Accrat ringi sõidutab. “Kurat, jälle mingid rikkurid.” – mõtlen “Teadagi, kus sellised süüa ja chillida tahavad”. Vaatan kriitilise pilguga rõivastuse üle, kiikan rahakotti ning arvutan, et kui ma ise võtan mingi lihtsama prae ja eelroa jätan vahele siis saab ehk kaasas oleva ca 450 krooniga hakkama. Joon mahla. (Need peened kohad kuhu Golden Tulipis chillivaid tegelasi viia kõlbab on paganama kallid siin.) Kirun uuesti mõttes asjaolu, et jälle mingite “Blingi-Bling”i vendadega kokku jooksen ja selgitan härradele, et mina 5ni pean tööl olema aga peale seda saan Golden Tulipi kanti sõita küll – Eesti keelt ju vahelduseks rääkida siiski tahaks, maksku see õhtu mis maksab…

Tüübid siis vastu, et ok nemad tulevad hoopis selleks ajaks Achimotasse, minu töökoha kanti ja chillivad siin kuni ma valmis saan ja et siis õhtustame kuskil Achimotas. Mõttes: “Aaaaaaaapi! Siin ei ole ju peeneid kohti!!! hea küll – tegeleb selle probleemiga hiljem.” Juhtnöörid antud ja ootele.

Mõned minutid ennem viit tuiskan kontori treppidest alla, samal ajal läbi telefoni uurides milline nende auto välja näeb. Saan vastuseks: “Me oleme nende oranžide särkidega!”

Väravateni jõudnud leian eest kardetud “bling-bling”i vendade asemel kolm täiesti normaalset orangesärklast. Ja kuhu mujale kui oma lemmikbaari Venusesse ma selle kamba viisin 🙂 Hiljem chillisime minu verandal ja kohalikus spotbaaris.

Et kui kolmap (või oli see neljap) viisin seltskonna mina oma lemmikbaari siis pühapäeval võtsid nemad minu randa kaasa.

Kokrobitel tervitas kohalik rastavend meie kampa sõnadega “Meeldiv kohtuda!” Wow.

10 Replies to “3 Eestlast oranžide särkidega”

  1. Kokrobite on kohalik rasta rand linnast pisut väljas. Eestlased on aga siin tööl – toovad Eesti mööblit Aafrikasse – et nagu how cool is that??? :))

  2. No see samane vinge hotell, mis mus segadust tekitas ostabki 🙂

    Jumalsat lahe ju, et Eesti mööblifirma nii tegija, et Ghana superlux hotell seda tellib.

    Ma viisin tüübid pärast Venusesse – see hotell & pubi, millele ma veebi ehitan parasjagu. Omanik märkas, et räägime tundmatut keelt ja kuttidel kõigil firma logoga särgid seljas ning kukkus uurima, et kes ja mis.

    Seletan, et mööbeldavad siin Golden Tulipit. Noh, seda kuulnud hakkas kohe omale ka tahtma. Seste ega temal ju khm-khm-khm ometigi kehvem hotell ei ole kui Golden Tulip. 🙂 irw.

    Evald – tuleb välja, et Eesti mari on siin kõrgel Enivei. Kutid rääkisid, et kui esimest korda Kokrobitele läkasid ja sealt ütlesid, et Eestist on tervitati neid sõnadega “Meeldiv Kohtuda!” Aasta tagasi seal käinud Eestlased olla õpetanud. No järelikult oli meeldejääv kamp. Mina küll kahtleks, et kui praegu tuleks keegi Ida-Timurist ja õpetaks mulle Ida-Timurikeelse tervituse, et mulle siis see aasta pärast laksust meenuks mõnda Ida-Timurilast kohates.

  3. Sa paistad nende seltsis üsna hästi tundvat. Huvitav oleks täpsemalt teada, millise meie mööblifirma tooteid seal nad promovad? Egas Pärnu AS Viisnurga oma, sel küll vist peenem nimi, mingi SKANO vmś.

  4. Mina ei ole eriti osav uudislugude voi uldse selliste kobedate asjade kirjutaja. Aaga kui ma oleksin Standardi marketingi inimene, siis ma kyll vihuks praegu lugukirjutada voi maksaks kellegile, et saaks loo.

    Kutid on coolid jah, aga Viisnurka nad tõesti ei esinda, Standardi eritellimusmööbel on see, mida siin paigaldatakse aga läbi Hollandi vahefirma. Niiet logo särgil on Hollandlaste oma.

Leave a Reply to Ety Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *