Mul ei olnud käepärast ei munavärve ega sibulakoori, ega värvilist lõnga ega siidlipse – ühesõnaga ei miskit, millega tavaliselt mune värvitakse. Nii ma siis improviseerisin ja kasutasin misiganes kätte juhtus.
Laspele väikseks jäänud triibulised sukad, siis üks siidpluus jäi käistest ilma. Vanade bikiinide ülaosa oli rõõmsalt värviline seega sai ka sinna käärid sisse löödud. Taga aias kasvavalt banaanipuult laenasin lehti. Mässisin neli pruuni muna kogu selle kaardervärgi sisse ja keema. Lisasin soola, et koor katki ei läheks. Äädikat värvi kinnitamiseks ei olnud käepärast ja nii sai keeduvette kallatud veerand pudelit vanaks läinud veini. Punast veini – seega vesi sai mõnusalt roosa.
40minutit aeglasel tulle keetmist, seejärel 30 minutit jahtumist ning lahti pakkima! Pakenditest tuli välja neli pruuni muna (sama pruunid kui toorest peast).
Nii ei lähe ju mitte!
Seega andsin oma kaheaaastasele kätte rasvakriidid ja need samad kõvaks keedetud munad!
Vahepeal kiskus asi jalgpalliks, seega neljast munast üks muna ei väljunud protsessist vigastusteta.