Paar kuud tagasi sai jaamades otsa kõrgema oktaaniarvuga (95) bensiin. Siis hakkasime ringi täristama 92se bensiiniga. Meil tugev auto ja mingeid probleeme pole bensiinikvaliteedist johtuvalt ette tulnud. Eile kui vaakumis paagiga tanklasse kruiisisme joosti meile käte ja jalgadega vehkides vastu ning röögiti “No petrol!” Igaksjuhuks täpsustasime et ega me Efimaxi (oktaan 95) järele ei tulnud, Super (92) sobib hästi. Saime teada, et ainult diislit on pakkuda. Egas midagi, järgmine jaam 200m kaugusel – veeresime sinna. Kordus sama nali. Millal bensiin tuleb keegi loomulikult ei tea.
Koduteele jäi veel kaks jaama, kes ainult diiselkütust olid valmis müüma. Viimasest taipasime korjata kontaktid, et hommikul enne väljasõitu uurida kas kuskilt bensiini saab. Kui hommikused telefonikõned andsid lootust, et kohe-kohe tuleb siis praeguseks (kell on 14.52) on selge, et täna pole lootust ja homme on ka kahtlane. Pikemad ajaorjentiirid käivad kohalikele juba üle mõistuse.
Reedeks on Obamat Accrasse oodata, korra käis peast läbi skisofreeniline mõte, et sel viisil püütakse liikluskaost vähendada. Sest kui paaripäevased vee- ja elektrikatkestused on Ghanas tavaline nähtus, siis bensiinipuudust keegi ei mäleta. Kohalikud kipuvad samuti kahtlustama, et põhjus poliitiline. Ise selles osas pikemalt kaasa spekuleerida ei oska – pole minu valdkond. Peaasi, et rahutuks ei lähe – natukene naftat kokku hoida tuleb ju ainult kasuks 🙂
Bensiin tuli pärast Obamat tagasi? Ja Obama ise kuidas oli?
Benssin tuli tagasi Obama-paeval. Ise me Obamat vaatamas ei kainud vaid soitsime hoopis Elevandiluuranniku piiri aarde rannaresorti!