Ety seletab

Et minu passi kadumise lugu millest pärnu postimehes juttu oli.
Fakt: 01.07.2009 hakkas kehtima uus seadus, mille kohaselt peab igas välja antavas passi olema omaniku näpujälg. Välisriigis viibiv Eesti kodanik saab teises EU saatkonnas posti teel uut passi taotleda juhul kui eelmisest s6rmejäljega passi välja andmisest ei ole möödas rohkem kui kaks aastat.

Fakt: minult rööviti kallaletungi käigus pass 31.07.09

Fakt: Minul ei ole kunagi olnud passis s6rmejälge.

Interneti kommentaatori soovitus:
“mine 6ige saksa Saatkonda”. – läksin saksa saatkonda, nad aitavad kyll, nad väljastavad “emergency travel document”i, mis kehtib yks kuu ja millega saab s6ita punktist A puntki B ja mis sisuliselt on tykk rohelist paberit.

Teoreetiliselt lubab see roheline paber ka riike läbida aga riikide läbimiseks on vaja viisat ja see on juba nende riikide esinduste otsustada, mis tingimustel nad seda väljastavad ja mis on n6utavad dokumendid. Tykk rohelist paberit n6utavate dokumentide nimekirja ei kuulu. Proovitud, testitud, kindel – visati saatkonnast välja.

Välisministeeriumi soovitus: “aga proovi ylemust n6uda” – Proovisin, selle peale visatigi välja.

Fakt: Lennukiga lendamisel teeb silm hirmsat valu – suht tyypiline sisemise yler6hu tunnus aga kindlalt ei tea kuna r6hu m66tmise masin ei tuvasta, seega lennukisse ei kipu ja huupi glaukoomi rohtu v6tma ka ei kipu.

Ah, et miks ikka niimoodi lehte hädaldama, kui ise ma ju siia Aafrikasse tulin?

Ma ei arva, et välismin ja KMA peaksid nahast välja pugema minu koju toomiseks aga natukene vähem soga v6ksid nad kyll ajada ning kysimustele konkreetselt ning kiiremalt kui yhe kuu jooksul (KMA) vastata hädaolukorras . Nimelt kirjutas mulle välismin 25.08.09 :
” Meile on selgitatud KMA-st et riikide poolt kasutatud sõrmejälgede hõivamise tehnoloogiad on niivõrd erinevad, mistõttu kahjuks ei piisa sellest et teise riigi saatkonnas on näpujälgede võtmise tehnoloogia.”
29.08.09 Kysisin mina neilt: “Kas Te olete p2ris
kindel, et mitte yheski teises EU riigis ei kasutata Eestiga sarnast
s6rmej2lgede h6ivamise tehnoloogiat – st. kas keegi on neid tegelikult
v6rrelnud?”

31.08.09 vastas välismin: “Eesti kodanike passide uuendamise teemat juhib Siseministeeriumi haldusalas olev Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Välisministeeriumi võimalused kodanike reisidokumentide uuendamisel on reguleeritud konsulaarseaduse ja isikut tõendavate dokumentide seadusega. Kahjuks riikides kus puuduvad Eesti esindused on hetkel ainsaks laheduseks teise EL riigi saatkonna poolt väljastatud ETD.
Aga head ettepanekud on KMA-s teretulnud!”
17.09.09 Esitasin oma kysimused KMAle. 23.10.09 sain vastuseks et “Kahjuks Teie kirjas pakutu (anda välja eelmise reisidokumendi kehtivusajaga dokument või anda sõrmejäljed muu Euroopa Liidu liikmesriigi esinduses) ei ole hetkel tehniliselt võimalik – kõik riigid ei ole veel alustanud sõrmejäljekujutiste reisidokumenti kandmist, samuti puuduvad rahvusvahelised kokkulepped ning tehnilised lahendused, mis oleksid vajalikud taolise dokumenditaotlemise võimaldamiseks.”
Kirjutasin neile paari päeva jooksul vastu ning informeerisin, et Saksa saatkonnas täiesti saaks s6rmejalgi anda. Järgmise kirja sain neilt 09.12.09 aga minu vihjest Saksa saatkonnas asuvale s6rmajalgede masinale ei tehtud selles kirjas välja ja aeti muud sokki – kes tahab ajab ise kirjavahetustest näpuga järge.

31.12.09 vastas KMA mulle: “Lisaks soovite oma kirjas, et KMA väljastaks inglisekeelse tõendi
kinnitamaks, et Teile Eesti kodaniku passi väljastamine seisneb
eelnimetatud takistuste taga, kuid kahjuks puudub käesoleval hetkel
KMA-l võimalus taolise tõendi väljastamiseks, kuna vastavalt
kehtivatele õigusaktidele on Teil võimalus taotleda reisidokumenti KMA
teenindustest või Eesti välisesindustest”

IRW sellest ma enam toesti ei saa aru, riigis kus mina viibin ju ei ole Eesti valisesindust ja selle taga asi seisab. Muuhulgas nad mainisid samas kirjas veelkord, et tehnilised lahenudsed s6rmejalgede andmiseks muu riigi saatkonnas puuduvad.

09.02.10 kirjutas endine KMA mulle: “Samas informeerime Teid, et tehnilisi lahendusi, mis oleksid
vajalikud mõne välisriigi saatkonnas Eesti Vabariigi
dokumenditaotlemise võimaldamiseks, pole arendatud ega sellest
tulenevalt ka testitud.
Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse ei kuulu tehniliste lahenduste
ja kokkulepete sõlmimine teiste riikide välisesindustega”
Ehk siis mida sokki. S6rmejalgede v6tmise masin saksa saatkonnas ei ole piisav tehniline lahendus voi mida?

Facebookis kirjutab valismin minu kohta nii: “Kui meditsiinilistel põhjustel on inimesele lennureis välistatud (seda tuleks kindlasti ETD taotledes konsulile teada anda ja esitada sellekohane arstitõend), siis tuleks mõelda muudele võimalikele transpordiviisidele sh ka meritsi Euroopasse jõudmise peale. Kui meile oleks esitatud vastav arstitõend, saaksime ka silmaarstidega parima lahenduse osas konsulteerida.”

Kes viitsib minu kirjavahetustes KMA ja välisminiga näpuga järge ajada näeb ise et “medidoc” nimeline attachement on neile kirjaga kaasa pandud. Antud fail ei sisaldanud kyll diagnoosi aga sisaldab symptomite kirjeldust – silma arstiga konsulteerimiseks ju piisav materjal? Ehk siis on ametnikud minu dokustaadi ära kaotanud v6i yritavad avalikkuse ees endast natukene paremat muljet jätta valefaktide esitamisega.

Njah, et t6esti kui minul neist organisatsioonidest miskit kasu polnud siis järgmised rändajad vähemalt teavad, millega v6ib kokku puutuda ja oskavad ennast pisut paremini kindlustada. Lisapass teha näiteks, mida yks netikommentaator soovitas ja mis minu meelest on hiiglama hea m6te, lihtsalt minul selleks mahti polnud kuna otsustamiseks ning pakkimiseks oli aega vaid 1 paev.

Netikommentaatori otsus: “Ethel ei taha koju tulla, ta ju läks sinna elama ja on muidu naiivne Eesti tydruk kellele meeldib musti mehi keppida ja selle pärast kaotaski passi ara” –

On t6si, et pärast masu tekitatud töökohtade kriisi ma ei tunne, et mul Eestis väga palju miskit teha oleks ja et Ghanas on suht koht OK.
Politsei ahistab – so what; ongi pärast rohkem mille yle naerda, vähemalt päike paistab ja ei saja lund.
On t6si, et pean hetkel t6enäolisemaks töökoht leida Ghanas kui Eestis. Aga see ei ole p6hjus, miks ma lennata ei taha.

Auto ka ei hoia siin kinni – tihti peetakse liikluses kinni ja tehakse hinnapakkumine auto ostuks. 5000 USDi 10 aastat vana Foresteri kohta, mis pisut yle 200 000 km on s6itnud pole ka just halb pakkumine, eks? Kui lendamine ei oleks vastu näidustatud siis käiksin Euroopas ära, ajaksin passi korda ja s6idaksin kasv6i tagasi. See oleks ju igal juhul eelduseks siin seaduslikult tööd saada. Ma ei peaks isegi Eestisse selleks tulema, et passi saada. S6rmejalje saan anda suvalises Eesti esinduses, mis igas EU riigis olemas on. V6iksin veeta 5 nädalat Hispaania päikese all, passi oosata ja Hispaania mehi keppida ning oma elu6nne otsida ning eba6nnestumise korral uuesti Aafrikasse p6rutada kus shansid suuremad on. Sest see ongi see, mida yks naiivne Eesti tydruk tahab – “Bingo!”

9 thoughts on “Ety seletab

  1. Ma olen veendunud, et sõrmejälgede võtmise tehnoloogia (nii meetod kui seade) EL riikidel on ühesugune. Seda hakati ju tegema eelkõige USA nõudmisel. Vähemalt kogutud andmete tõlgendamine peab olema ühesugune.

    VM poolt seadustele viitamine on tühi jutt. VM eesmärk ongi lahendada keerulisi olukordi. Alates riikide tasandil poliitilistest kriisijuhutmitest kuni indiviidi tasandil tühiste dokumentide juhtumiteni.

    Pead vist Võsareporteri kohale kutsuma! 🙂

  2. Just seda minagi m6tlen. Kui yheselt peabav t6lgendama ju siis yheselt h6ivavad ka. Ma kyll ei kujuta ette situatsiooni kui naiteks saksa ametnik peaks mul passi kysima ja siis vangutaks pead, et oi oi oi Eesti s6rmejalg meie siin kyll selliseid ei loe.
    Aga lihtsam on ju midagi kokku sokkida, teha palju keerulisi sonu ja viidata tehnilistele voimalustele ja ilmselt paljud usuksidki. Ise ned pole neid h6ivamise meetmeid testind ega uurindki aga vastavad nagu oleks teada vark – ei yhildu!
    Tabar jahm et ma juhtusin olema selline tylikasm kes ei andnud rahu ja muudkui paris, et kes, kus ja millal testis.

    Oh oleks ma vaid veel mone kooli nimekirjas, teeks oma l6putoo teemal “Sormejalgede h6ivamise meeted ja nende yhilduvus Euroopa Liidus” ja kaiks neile veel rohkem pinda 🙂

  3. Ma lugesin selle varasema kirjavahetuse ka läbi ja maitea… tundub, et sul on ikkagi kõige mõistlikum see laevaga reis ette võtta. Ilmselgelt oled sa päris palju energiat ja närvirakke bürokraatidega võitlemisse pannud ja no ma ei näe küll kuidas sa sellest võitjana välja võiksid tulla.

    Kui põhimõtted vähegi lubavad, siis ma soovitan käega lüüa, joon alla tõmmata ja laevaga tulla. Siis on sul vähemalt asjad natukenegi enda kontrollitavad, ametkondadega vaieldes jooksed niisama peaga vastu seina…

  4. Su lugu tuleb väga tuttav ette. Mina kaotasin sel sügisel oma passi Ghana viisat taodeldes nende Berliini saatkonda ära. Saatsin tähitud kirjaga kohale, sain kinnituse, et pass on majja jõudnud, aga edasise kohta ei ole mingit infot. Telefonis saatkonnatädid ainult vassivad. Helistasin ka välisministeeriumisse, et uurida, kas nemad saaksid midagi teha. Sealt teatati põhimõtteliselt, et oma mure, ära siis roni igale poole. Viisa sain lõpuks täiesti viimasel hetkel tehtud tagavarapassi ja mitte saatkonnast, vaid piirilt. Hulga eurode abil 🙂 Kurb on jah, et välismin pigem püüab probleemi oma õlult minema veeretada kui leida võimalust kodanikku aidata! Loodetavasti su probleem laheneb, mäletan hästi neid lõputuid närvilisi hetki, mil ma Ghana reisi bürokraatiaga pidin tegelema (ja minu mure oli siiski oluliselt väiksem). Jõudu!

  5. To Maarja: Tegid viisa piiril – tulid siis ka maad mooda? Cool! Ise autoga tules riskisime piiriviisaga ainult Mauritaaniasse sisenedes, edasi taotlesime juba Aafrika riikide saatkondades. Mali viisa Nouakchottis ning Burkina-Faso ja Ghana viisad taotlesime Bamakos. Piiridelt enam ei riskinud, kuna Mauritaania piiril oli paris pikk ootamine ning yritati ka rahadega t6mmata, lisaks teadsid teised randajad kirjeldada olukordi, kus piirilt saadeti tagasi pealinna, mis tihti oli ca 1000 km kaugusel, mida Aafrika teedel labid ikka yle yhe paeva kui “kihutada”.

    Aga kui lennukiga tulid ja lennujaamas viisa taotlesid siis tahaks kyll hindadest ja tingimustest rohkem teada – nimelt kiputakse Eestist kylla aga klienditeenindus Ghana saatkonnas Berliinis jatab soovida…. 🙂

  6. Ametlikult käib piiriviisa taotlemine väga keeruliselt ja nõuab vist vähemalt paar nädalat aega. Lennukile ei lasta ilma paberita, mis tõestaks, et Accra lennujaamas ootab reisijat viisa. Minu olukord oli selline, et olin juba Londonis lennujaamas (igaks juhuks tehtud kiirpassiga) ja vana pass viisaga ei olnud ikka kohale jõudnud. Sel hetkel Ghanas viibinud sõber suutis mulle siis kolme tunni ja 200 euro + kalli õhtusöögiga restos organiseerida viisa piirile ja faksi selle kohta Londonisse. Selleks on vaja tuttava tuttava tuttavat migratsiooniametis ja ilmselt ma maksin terve nende migratsiooniameti kinni 🙂 Tavaline Ghana värk – kõik on keeruline ja reeglid ranged, aga moosides on võimalik kõigist reeglitest rahulikult mööda jalutada. Erinevalt Eesti välisministeeriumist ja KMA-st. Kahjuks?!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *