Kes veel ei teadnud, et ma hullem juustunägu olen? Minu kallim suutis seda mitte teada kuni Pühapäeva õhtuni, mil ma ise õndsusest pakatades sõin viimase killu eelmisel päeval Shopritest otsetud ligi 100 kroonisest juustutükist olles, sellest eelnevalt talle maitsa pakkunud umbes küünemustasuurust juppi.
Eile laekus Andre minu poole kaasas POOL KILO Liibya juustu. Wow. Ma ei mäleta, milal ma midagi niii head proovisin varem! Alkoholi Liibyas kergelt kätte ei saa, aga kui nii head juustu tehakse siis mina võiks seal elada küll – kasvõi kuulirahe all. Lucia, kes ka külas oli proovis pakkuda, et kasutaks seda juustu õige pasta sees. Tegelt ma ei saa üldse aru, kas niisama ilma võileivata või muus lisanditeta juustu näksivad inimesed on tõesti siis nii haruldane nähtus??? Tsii mul käivad neelud selle juustu peale nüüd – õnneks natukene on veel järel.
Andre Liibüas, täpsemalt Benghazis, elavalt sõbralt laekus eile häid uudiseid. Benghazi olevat Tripolis välja võidelnud ja allkirjastanud dokumendi, millega Benghazi eraldi riigiks tunnistatakse. Andre küsimusele stiilis, et sa mulle Tripolisse ikka külla tuled vastas Bengazhilane erksalt – “Kui viisa saab siis ikka!” 🙂 Enivei, meil oli hea meel. Istusime Lucia ja Andrega verandal ning tähistasime Benghazi iseseisvumist Liibüa juustu ning Hispaania veini nautides.
Kahju, et ei saa Sulle saata meil müüa olevat Grilljuustu, mida on võimalik kohe pannil praadida, usun , et see ka meeldiks. Seda peab meil lausa oskama otsida ja mina tean,kust seda saab (laost). Keegi oma ühikas pidevalt teeb seda endale, see pea nagu nn juustusnitsel….
Ossa! Pannil praetav juust kõlab paganama hästi küll! Damn, ei ole hea selliseid kommentaare lugeda kui lõunapausini veel aega on 🙂
See Liibüas asuv WIlliamsi otseülekandejaam on soomustrasportööriks ümber ehitatud ilmselt.
Irw@ suurärimees Rene Williams. Najah, ilmselt tal ei ole jah korralikku TV-meeskonda, et möllust välismaailmale pilti võtta ja nii soomustransportöörina bussist tõesti kasu rohkem 🙂
Oi, ma tean seda juustunälja tunnet! Me ka peale mitut kuud Ghanas Janega unistasime juustust ja siis Accras ostsime hullu raha eest mingist supermarketist väikse jupi kumbki. Panime selle sealsamas poe ukse taga kohe nahka ja nii hea oli 😀