Kogumispäevik: ilmselgelt ei oska ma putru keeta!

See klikk, et ma hakkan nüüd hullult koguma ja säästma ja värki-särki, see käis mul nädalavahetusel. Siis mõtlesin, vohh esmap alustan seda 30 eurot nädal (mille hiljem 40 peale tõstsin) säästlikku eluviisi ja kulusid kirja panema nagu kogumispäeviku grupis soovitatakse. 

Aga kui siis tööl olles pisema lapse haigestumisest kuulsin, tegin plaanid ümber ja ostsin toidukraami uueks nädalaks juba Pühapäeval peale tööd, kuna pidin ju arvestama sellega, et haige lapse kõrvalt suurt kuskile poodi ei pääse. Ilma pikema mõtlemiseta lendasid ostikorvi hommikuteks võikumaterjal, Kallese tuubikaaviar jne. Siis poole ostmise peal tuli meelde, et ma pidin säästma ju ning asetasin ostukorvi eeskujulikult pudrumaterjali. Kaaviari ja sinki korvist välja ei võtnud.

No kodus ma sain aru küll, et mul võib ju see pudrupakk kodus olemas olla aga kui ma ise kohvikõrvale singisaia vitsutan siis ei tule lastel ka sellest pudrusöömisest miskit välja ja noh poleks väga õiglane ka. Üks laps veel haige ka ja tavapärasest kehvema isuga. Kui just mitte öelda täiesti isutu.

Seega vitsutasime Salam Silveriga nädala esimeses pooles hommikuti singisaiu – no kui juba ostetud sai, siis raisku minna laskmine oleks ikka täielikult ebasäästlik olnud.

Tänaseks oli siis singiga lõpparve tehtud ja Sahar Marie ka ilmutas märke söögiisust, seega otsustasin pudruga algust teha.

Ise veel hullult lastele reklaamisin, et vaadake LOTTE hommikupuder (karbil oli Lotte pilt) ja njamm njamm nüüd saame tugevaks ja emme sööb ka sest emmel jõudu vaja. Nimelt mu 4 aastasel on hetkel suur soov kasvada koolipoisiks ja olla tugev. 

Ok. Reklaamjutt oli ju ilus aga söögilauas vaatas mulle vastu ikka väga vingus nägu. Aga noh, au peab talle andma – ta vähemalt proovis. Uputas pudru moosi alla ära ja võttis vist lausa kaks lusikatäit. Haigusest tervenev Sahar Marie oli isegi veel püüdlikum aga lõpuks teatas ikka, et tal rohkem tugevaks pole vaja saada ning otsis külmkapist üles vanaema toodud viinerid.

Seega lapsed vitsutasid  viinereid ja jätsid pudru  vastutulelikult mulle.

No ilmselgelt ei oska ma putru keeta. Vaatan siin seda kogumispäeviku pere nädalamenüüd – igal tööpäeval hommikusöögiks kaerahelbe puder! Ja seal ka ju lapsed peres! Et nagu mida mina siis valesti tegin? Kehv pudrukokk olen ilmselt!

Aga vot selle India juustu tegemise proovin ma küll ükspäev ära! Kas just spinatikastmega õhtusöögiks (hahaaa minu lapsed ja spinatikaste 😂) aga niisama näksimiseks. Üks mu suur (toidu) kuluallikas ongi igasugu erinevad juustud, mida mul õhtul teleka ees siidri või veinikõrvasena näksida meeldib. Noh jah, siis muidugi see siider või vein ka….

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *