Kuidas bürokraatia ja seadusepügalad teevad kõik selleks, et meil Eestisse tulles võimalikult vähe startdiraha oleks…

Minu abikaasa viisataotlus Eestisse tulekuks on kahel korral juba varem erinevate konaruste taga toppama jäänud.

Täna hommikul sõitsime sirge seljaga Saksa Saatkonda, sest teadsime et NüüD KüLL on kõik korras.

Abielu Eesti perekonna registris – Check!
Nõuetekohane summa finatsvahendeid – Check!
Uuendatud pass ja kehtiv viisataotleja elamisluba Ghanas – Check!

Siiski, ei võetud täna veel viisataotlust vastu. Nimelt aegub Ibrahimi Ghana elamisluba Jaanuaris. Saatkonna poolt antud “Nõutavate dokumentide” nimekirjas polnud öeldud kui kaua Ghana elamisluba kehtima peab aga sealne töötaja selgitas meile, et vähemalt kolm kuud peale plaanitavat tagasitulekut Ghanasse on vaja, et luba kehtiks.

Njaaaa…. Ghana elamisloa pikendamine veel üheks aastaks maksab üle 1000 dollari. Meile kuluks see raha Eestis elu ja äri alustamiseks ära. Aga ei – selleks, et viisat taodelda peab kõigepealt elamisluba pikendama.

Elamisluba peaks siis Ibrahimile pikendama tema tööandja. Jah seesama tööandja, kellega on tegelikult plaan Jaanuaris hüvasti jätta.

Milline huvi peaks olema tööandjal pikendada lahkuva töötaja viisat? Lisaks veel tõestada töölepingu ja mille kõigega veel seda, et Ibrahim kindlasti Ghanasse tagasi tuleb.

Mhmmm…. aga…..mmmm kas on siis väga vale öelda, et tegelikult ei tahagi tulla Ghanasse tagasi? Siis ta ilmselt lihtsalt ei saaks viisat… Kuigi meil on ju täielik õigus perega ümberasuda Euroopasse? Miks peaks Ibrahim varjama, et soovibki kolida riiki kust tema naine ja lapsed pärit on ja elada seal perega?

Alternatiiv Ghana elamisloa pikendamisele oleks Ibrahimil lennata Liibanoni ja seal Eesti viisat taodelda – see maksab ka u 1000 dollarit (Edasi-tagasi) Ja seal ei oleks siis mind tema viisataotlust toetamas….

Selle Liibanoni tsenaariumi korral ilmselt oleks soodsam tal reisi Eesti suunas (kui viisa antakse muidugi) jätkata Ghanasse tagasi tulemata. Mis tähendab, et mina peaks 2 aastase ja 1 aastase lapsega üksi läbi Amsterdami Eestisse lendama!!! Appiiiii!!!! Ja mitte aint kahe lapsega – kogu ümberkolitava pagasiga!!!!!

Jeerum noh?

Ega me alla ei anna. Me tuleme ikka. Kas kõik korraga või mitmes jaos aga tuleme! Sest ega meil ei olegi oma säästudega midagi muud targemat teha kui pikendada elamisluba riigis kust tegelikult ära kolida kavatseme või viisa kindlustamiseks veel mingeid lisa lende ette võtta!

Ajee!

2 Replies to “Kuidas bürokraatia ja seadusepügalad teevad kõik selleks, et meil Eestisse tulles võimalikult vähe startdiraha oleks…”

  1. Ma muidugi ise mõtlen, et kas teil poleks mõttekam teha hoopis nii, et sina tuled lastega ära Eestisse ja abikaasa läheb ja taotleb omale kohe elamisloa abikaasa juurde asumiseks, saatkonnast, mitte ei hakka taotlema viisat, et siis Eestis kohapeal taotelda veel eraldi elamisluba juurde. Vanasti soovitati nii teha, oluliselt lühem asjaajamine kui see teine variant aga võib-olla on ajad muutunud.

  2. Saatkonnad elamisluba enam ei väljasta. Parim, mis nad teha saavad on pikaajaline viisa ja siis elamisluba tuleks ikka Eestist taodelda. Nii turisti viisa kui ka pikaajalise viisa puhul on oluline et oleks iga Eestis viibitava päeva kohta ette näidata 71 Eurot. Et siis kahekuuse viisa jaoks on vaja 4200 eurot. Pikaajaline viisa on siis alates 90nest päevast ja turistiviisa antakse kolmeks kuuks. See on peamine erinevus. Samas kui kontoseisu vaadata siis – tühja see pika ajaline viisa. Rahalisi vahendeid (viisanõude kohaselt) ei jätku pikemaks perioodiks kui tavaline turistiviisa…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *