Meie perel jälle Eestisse emigreerumise mõtted. Mitte, et Ghanas miksit halvasti oleks. Pigem vastupidi tööalaselt lähevad asjad just veel põnevamaks. Aga ma ei kujuta ette, et ma lapsed siin kooli paneks. Lasteaed või eelkool Ghanas – miks mitte. Mu vanem laps juba käibki siin eelkoolis. Kodu lähedal, kohalikus ja väga odavas eelkoolis. Kuigi jah ka lasteaedadel on arengukavad ning õppeplaanid näen mina neid asutusi pigem ikakgi sellise kohana kus lapse põhitegevuseks on mäng. Ja õppimine siis ehk läbi mängu.
Kui aga rääkida peenetest rahvusvahelistest õppeasutustest siin siis need maksavad juba eelkooli tasandil tuhandeid dollareid. Mida siis vanematest astmetest rääkida? Igahates – alates 7ndast eluaastast ma ei taha enam et mu laps õpiks soodsas kohalikus haridusasutuses. Ma tahan talle ikkagi rahvusvaheliselt läbilöögi võimelist haridust kuid ma ei taha ennast samal ajal ogaraks maksta.
Seega ongi jälle mõtted Eesti suunal.
Sellega on aga see konks, et suurem osa kõlava ametinimetusega töökohti asub Tallinnas. (Ma olen CV.ee keskkonnas oma jagu ringi vaadanud ja nii on.) Tallinnasse aga ma tõenäoliselt tööle ning elama asuda ei saa. Nimelt ei ole ma lapsi seal lasteaia järjekorda pannud, samas kui teised teevad seda juba mõni kuu peale lapse sündi, et siis heal juhul 2 aasta jooksul see lasteaia koht kätte saada.
Seega jäävad sõelale pigem alevid ja väikelinnad. Ning olgem ausad – lapsel on maakohas ilmselt ka lõbusam kasvada. Aga millest me seal elaks? Mis töökohti leiab väikelinnades ? Poemüüaks? Vallasekretäriks? Koristajaks? Needki ametikohad on piiratud eks….
Lõin CV.ee lahti ja uurisin tööpakkumisi Lääne-Virumaale, Läänemaale ja Valgamaale – ja pean mainima, et neis piirkondades isegi teenindus safaris on valik päris nigel. Mehhaanikut ning talupidajat minust ei saa. Ilmselt leiaksin töö paljude poolt vihatud aktiivmüügi sektoris – selline pakkumine oli igas piirkonnas ka olemas. Tutvusta kaupluses Starmani tooteid…..mhmmmmmmm…..
Aga äkki ei ripu suur osa pakkumisi netis lihtsalt? Võibolla on mul lööki kui sebin korteri näiteks Kundasse ja jalutan sealsesse tsemenditehasesse sisse ning räägin endale välja näiteks administratiivtöö? Elvas oli ka mingi suurem tööstusettevõte, kus võiks sama proovida…
Aga muud linna ja alevid? Kus väikelinnades saaks Eestis tööd? Millised linnad arenevad? Kus on tööstus ja tootmisettevõtteid?
Elu võimalikkusest väikelinnas
Haridust, töökogemust ja õnne on vaja, muidu kipub palk nigelaks jääma, toimetulla on keeruline.
https://www.facebook.com/rougevald/photos/a.115772458450363.14629.111480525546223/1063060237054909/?type=1&theater
Wow, esimese hooga ei kangastu küll, kus asub Rõuge vald, aga pakkumine igati vinge ning töönädal tundub olevat selline mida ka võimalik väikelapse kõrvalt teha. Kliendikohtumiste ajaks tuleks hoidja palgata, muul ajal aitab töö planeerimine uneaegadele 👍
Lõuna-Eesti, Võrust 13km lõuna poole 🙂 Väga kiiresti arenev vallakeskus, palju toredaid inimesi. Talvel vaiksem, suvel rohkem sebimist. Kool ja lasteaed super – st. mina lõpetasin Rõuge kooli ja olen nüüd täiesti normaalne inimene 😛
Isegi kui antud tööpakkumine ei sobi, siis tasub jah sobiv vald välja vaadata ja FB-l silma peal hoida. Ma ütleks, et 2/3 tööpakkumistest ei jõuagi cv-keskusse või kuhugi säärasesse portaali.
see et Tallinnasse lasteaiakohta ei saa, on müüt. Lasteaedu on seal linnas palju ja kuhugi ikka saab, kõik mu tuttavad on saanud. Ise kolisime maale , väikelinna lähedale, ja meil oli küll nii et vallas üks lasteaed kuhu ootelehell üle 30 lapse. ja teine lasteaed asus 10 km kaugusel, aga sinna oli kohti küll. Otsi kodu ja kirjuta kodu lähedastesse ettevõtetesse, mu mehele leidsime töö kohe, mina sain erialase töö aasta pärast, seda siis puhtalt cv keskuse tööpakkumisele kandideerides, enne seda tegin internetipõhiselt projektijuhtimist varasemale tööandjale.
Rõuge on väga hea koht elamiseks, elame ise naabervallas.
Ma mõtleks ka selle peale, et tõmmu mehe ja tõmmude lastega on tõenäoliselt Tartus ja Tallinnas hulga lihtsam elada, seal on inimesed välismaalastega harjunud. Oleks siis kasvõi aser või tadžikk vms, ikkagi Nõukogude Liidust, aga sinu oma ilmselt ei räägi ju vene keeltki.
Minu oma ei räägi venekeelt jah. Ma olen tegelt kuulnud, et Tartus väga ei sallita neid tõmmusid? Lapsed on mul õnneks ainult natuke tõmmud, tütar puha eurooplase nägu….(kui silmad kinni paneb) 🙂 Aga ega kui Eestisse emigreerumiseks läheb, siis keeleõppest ta ei pääse…. Liibanoni peale oleme ka muidugi mõelnud…seega oleks minulgi tagumine aeg Araabia keele õppesse tõsisemalt suhtuma hakata….
See on selline kahe otsaga asi. Need tõmmud poisid, kellega mina igapäevasemalt läbi käin, meeldivad eestlannadele kohe väga. Ja sellest tulenevalt leidub teatud noormehi, kellele tõmmud poisid üldse ei meeldi. Ööklubides nad ikka vahepeal madistavad, siiani on mõlemad osapooled olnud veendunud, et teised on süüdi, sest mis nad siis on sellised. Noh ja kiilakaid poisse on siin jätkuvalt ka natuke.
Eesti väiksemates kohtades ei ole tööpuudus, pigem palgapuudus 🙂 Tallinnas on odavam elada, kui kusagil maapiirkonnas, sest ühistransport liigub ja on tasuta, toidu valik on rikkalikum maapoega võrreldes ja soodushinnaga tooteid on ka palju saada. Ainult et korter peaks siis omal olema, Tallinna lähistel elades aga linna tööle käies peab arvestama, et päris palju aega kulub ja kui lapsed on kohalikus lasteaias, ei jõua neile õigeks ajaks järele, lasteaed on küll lahti aga hommiku 7 õhtu 7 ni lasteaias olev laps väsib ära ning võib pidevalt haige olla.
Tartu üürikorterid on pea sama kallid kui Tallinnas aga naiste palgad nutuselt väikesed Tallinnaga võrreldes, Tartu palganumber on samasugune nagu teistes väikelinnades. Teistes väiksemates linnades ja maale saab kinnisvara osta hea õnne korral väga soodsa hinnaga, üüriturg on maal peaaegu olematu. Maakohtade suur pluss on see, et nii lasteaedades kui ka põhikoolis saab väga hea alghariduse, häid õpetajaid on väiksemas kohas rohkem, sest kuna tasuvat tööd eriti ei ole, siis haritud õpetaja hoiab oma kohta ja ei lähe erasektorisse. Mulle on mulje jäänud, et suuremates linnades on hea õpetajad ainult eliitkoolides, seal on haritud inimestel töökohtade valik suurem ja nad ei jää eriti koolidesse pidama. Aga eks see on piirkonniti erinev, vaata kinnisvarapakkumisi ja kui mõne meeldiva leiad, googelda foorumites selle piirkonna kohalikku elu, internetist saab päris palju infot, tõsi küll, see võib subjektiivne olla.
Kas Pärnu ei tule kuidagi kõne alla? Siin saaks mina lapsi sõidutada ja kantseldada.
Pärnu häda on see, et mis puutub töökohtadesse ja palgatasemesse seal siis on tegu justkui väikelinnaga aga kui vaadata korterite üüri hindu siis need teevad Tallinnalegi tuule alla.
Sindis on elamine odav.
Sindi ja Paikuse peale tasub mõelda. Sealt hea lihtne nr 40ga Pärnusse tööle käia. Kuid praegu kinnisvara portaalile uurides tundub, et üüripakkumisi neis kohtades vähe – seal korterid rohkem müügiks. Sindis hakkas silma isegi üks lasteaiavaatega korter.
See lasteaiakohtade probleem on minu arust natuke pseudoteema – lasteaiakohti on küll, a tingimata ei pruugi lasteaiakohti olla SINU KODU LIGIDAL. St – vabalt sain lapsele lasteaiakoha Endla tänavale, aga oma kodu kõrval Kalamajas on jah järjekord…
Sindi kohta ütlevad elanikud ise, et selle põhiprobleemiks on see, et 50% elanikest on endised ja/või tulevased vangid. Viimaste aastatega on olukord paranenud, aga seal on ikka VÄGA palju seda kahtlast kaadrit, piisavalt palju, et õhtul üksi ei tahaks toidupoes käia vms. Mul eks on Paikuselt pärit, nii et mõlemas kohas piisavalt aega veedetud, ja Paikuse on hulga vaiksem ja meeldivam.
Ehk veiidi hiljaks jäänud kommentaar… aga ma ütleks jah, et paljud tööpakkumised, eriti Tallinnast eemal, ei jõua CVkeskusse ega ajalehte. Mul kogemus ühe väikelinna lähedase keskmise suuruse tootmisettevõttega, kus töökuulutus pandi lehte ainult siis kui otsiti väga kindlate oskusega spetsialisti. Lihtsamate admintööde puhul leiti inimene tutvuste kaudu (mitte otseselt tuttav, aga stiilis “keegi kuskil mainis”).