lapsed, tahvlid, tahvelarvutid, nutiseadmed

Lapsed ja tahvelarvutid

Selle kohta, kas lapsele nutiseade pihku anda on palju vastakaid arvamusi. Ühed toetavad – et selle abil saab õppida keeli ja arendada loogikat. Ning paljudes koolideski on õppetöösse kaasatud tahvelarvuti. Rohkem on aga minu meelest ikka neid, kes lastele nutiseadme kätte andmist ei soosi.

Salam Silver sai oma esimese nutiekraani omale juba mõnda aega tagasi – eesmärgiga Skype vahendusel rohkem issiga suhelda. Noh et isa saaks lastega suhelda ka näiteks siis kui mina ise tööl ja lapsed hoidjaga. Sel ajal ju minu telefoni vahendusel suhelda ei saa, ning tööpäevad kipuvad mul kestma hilisõhtuni.

Hiljem märkasin, et laps sealt rohkem youtube kasutab, selle asemel et isaga rääkida.  Teinekord pani issiga vestluse ajaks isa-pildiga suhtlusakna minimaalsele vaatele ning las tal seal siis lobiseda  – aga ise vaatas youubest hoopis multikaid. Või noh oleks siis, et multikaid – laste lemmikud on youtubes mingid lollakad Spidermani ja Elsa suht närvilised tseenid. Noh mingi kamp lihtsalt riietub ennast kas spidermaniks või rasedaks Elsaks ja siis jookseb ja karjub ekraanil ringi ja kogub vaatamisi. No sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid vaatamisi on siukes jural.

Siis sai see tahvel ära pandud. Aga nokk, kinni saba lahti. Lapselt võtsin tahvli ära ja kohe issi Aafrikas ahulolematu, et tema ei saa suhelda nii palju kui vaja oleks.  Tahvelarvuti ekraan oli kukkumisest juba üsna mõraline ja sai lapsele soetatud siis hoopis telefon ning telefoninumber. Ses mõttes, et tahvelarvutit kasutades suhtlesid lapsed isaga rohkem Skype vahendusel kuna see ei vajanud eraldi telefoninumbrit, siis telefoni jaoks tegin Silverile ka oma numbri ja nüüd kasutavad nad isaga suhtlemiseks rohkem Whatsapp rakendust, mis ka mu abikaasale on pisut mugavam ja harjuspärasem suhtlus-programm.

Eile näitas ema meile oma tahvelarvutit ja sealt pealt toredaid pusleis, mis lapsi kohe haarasid ja nii tuli ikkagi Salam-Silveri vanale pillile hääled sisse ajada. Sest lapsi on ju kaks ja mõlemad minu töövahendi taha ei mahu. Telefoniekraan jääb pusle ladumiseks aga ikka pisikeseks – kuigi nii palju aitas ta ikka välja, et vanaema sai oma tahvliga koju minna.

Jah, ma saan aru, et see ekraanide vahtimine mudilastele hea ei ole, aga no nii vahva on vaadata kuidas õde vend vahelduseks sõbralikult koos mängivad ja pusletamisel koostööd teevad 🙂

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *