Midagi positiivset

Minu viimase aja postitustest kipub läbi jooksma toon justkui mitte miski Ghanas ei toimiks: Vett ei jätku, Elektrit pole, Bensiin saab jaamadest otsa, teeninduskvaliteet on madal ning politsei korrupteerunud. Ja kindlasti on veel midagi, mille yle ma siin blogis olen vingund aga mis mul hetkel meelde ei tule. Aga ma tahtsin seda öelda, et yhistransport TOIMIB! Ja väga hästi veel kusjuures! Siin vuravad ringi imearmsad väikebussid, mis kyll tihti peale ei kanna silti kuhu s6idavad aga selle puuduse korraldab juhi kaaslane (Drivers Mate) kes marsruuti aknast välja karjub. Tuleb lihtsalt kuulata osata. Kui kuuled heli: “söök, söök, söök”, siis tegu ei ole eesti keelt k6neleva näljahädalisega vaid sulle antakse teada, et mööduv väikebuss alias Tro-Tro s6idab marsruuti, mille l6pp v6i vahepeatus on Nkrumah Cricle. Kui kuuled kedagi karjumas “`craa `craa `craa” siis see buss s6idab Accra kesklinna. Lihtne eks? Viimastel nädalatel minu kontoriks kujunenud E-lounge`i s6itsin ma täna väikebussiga, mis tegi umbes sellist häält: “Madna-omg-raundabaut-madna-omg-raundabaut …” Kerge k6hkluse järel otsustasin et ju see Madina ja mingi koha veel Tro Tro on, ning ronisin peale. Maksin Mate`ile eesti rahas ca 2.50 ja kymme minutit hiljem väljusin soovitud sihtkohas. Yhistransporti hakkasin kasutama majanduslikel kaalutlustel ja suht hiljaaegu kui siiani ei ole veel yheski peatuses yle minuti aja transporti ootama pidanud, niiet ma olen sellest kuidas see system siin korraldunud on suht vaimustuses. Eestist on ikka meeles 5-15 minutilised ooteajad bussi-trammi-trollipeatustes ja seda tihtipeale veel lume v6i lörtsiga. Brrrrrrrrrrrr.
Bussid on yldiselt värvikirevad – igasugu kilinaid-kolinaid ning tarku m6tteid täis.

kiirabist ymber ehitatud yhiss6iduk
Teinekord on v6imalik bussis6idu ajal ka kontserti v6i jumalas6na kuulata. Pileti hind sellest ei muutu. Ning paljud välismaalt humanitaarabikorras siia saadetud kiirabiautod elavad oma kolmanda elu just nimelt Tro-Trona.
Olen yhte sellist rahvast täis kiirabiautot näinud isegi vilkuritega läbi ummiku trygimas. Sireeni asemel kostus “ accra-craa-craa….”

2 thoughts on “Midagi positiivset

  1. Ma juba ootasingi, et millal sa ühistransporti satud kasutama! 🙂 Enamasti on see tore jah, masinaid liigub palju. Vahel on kasulik enne suuremaid peatusi end peale sebida, eriti kui hakkab pimedaks minema ja kui sa tead, kuhu sõita. See aeg on vist mingi töölt koju minemise aeg, kus inimesed lähevad segi ja võib kergelt trügides viga saada, kui jõulised noored mehed kõik oma teelt lükkavad, et ise bussi viskuda. Isegi kui seal nö. peatuses on järjekord, ei lähe see neile korda, sest nad on ju tugevamad.
    Mul hakkas päris hirm seal Accra kesklinnas ühes nö. lõppjaamas, kus busse oodatakse ilusti järjekorras peatuse sildi juures. Tol korral olid järjekorrad üsna pikad juba ja kui siis mingi väiksemat sorti buss tuli, mingid noored jõmmid lükkasid jõuga eemale rasedad naised, lastega emad ja vanainimesed. Muidugi selleks, et ise peale trügida. Vahel saab ghanalaste õiglusmeel ka riivatud ja siis keegi, kas bussijuht või mate või keegi kolmas, lööb korra majja.
    Kirjuta veel oma seiklustest. Need söögikohtade juhtumised on ka head, täielik klassika 🙂

  2. Yldiselt olen ma oma liikumised siin nii korraldanud, et siis kui terve ylejäänd linn töölt koju tormab istun mina Veenuses ja joon 6lut. Igatahes m6istlikum tegevus kui tundidepikkune ummikus istumine. Me elame ju teiselpool Circlet. Et enne 21-22 6htul me seda teed s6itma ei kipu 🙂

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *