Eile siis see tore päev kui sain peale 8 aastat esimese täis kuupalga Eestis. Ma töötan prestiizhes ettevõttes ning mul on tegelikult täitsa hea palk. (Inimesed vist tavaliselt oma palka kunagi heaks ei pea aga visates pilku peale tööturu situatsioonile ma arvan küll, et ma teenin täitsa hästi.)
Aga nüüd vaatan ma oma kontole laekunud numbreid ja eelmiste kuude kulutusi (ma olen Eestis tagasi olnud pisut üle kolme kuu) ja mõtlen ……uuuuuups.
Tekib kohe hulk küsimusi:
Kas ma tulen oma palgaga välja ilma Aafrika kontot kasutamata?
Kuidas inimesed üldse Eestis toime tulevad kui minul, kes ma saan täitsa head palka tekib küsimus, et kas ma saan hakkama?
Kuidas saavad hakkama väikesepalgalised?
Kuidas saavad hakkama üksikemad?
Kas Maxima kassapidajatel on kõigil päritud või 100% välja ostetud korterid?
Kas Maxima kassapidajatel ei ole lapsi?
Kas Maxima kassapidajatel on kõigil rikkad mehed ja nad käivad tööl niisama lõbu pärast?
Need Maxima kassapidajate küsimused tulevad tegelikult sellest, et igakord kui jutt läheb palgateemadele viskab keegi taolise kommentaari: “jah vabalt võiks olla hullem, näiteks töötada Maxima kassas 450 euro eest!”
Ma ei tea tegelikult kui palju Maxima kassapidajad palka saavad, aga kui tõesti ainult 450 eurot siis peavad neil olema kas väga rikkad mehed, ilma laenuta ostetud korterid või 0 ülalpeetavat.
Sest noh kui ma löön kokku, kahe lapse lasteaiamaksu ja nende toidupäeva maksumused eeldusel, et nad söövad lasteaias kuu jooksul 20 päeva ning sinna otsa oma korteriüüri saan tulemuseks: 434 Eurot. See on siis ilma kommunaalmakseteta. Nüüd sinna juurde veel elekter, vesi, haldusteenused, internet ja TV…. OK. Interneti ja TV on välditavad kulud. Ilmselt kui ma seda eeldatavat Maxima kassapidaja palka saaks siis ma vaataks vaid vabakanaleid ja netis ei surfaks.
Vaadates nüüd uuesti peale oma viimaste kuude kulutustele siis ok – tolmuimejat ma ei osta iga kuu, uut kevadmantlit ka mitte (ilmselt ka mitte iga aasta), kampsunite ja jopede ja talvesaabastega on ka ehk selleks aastaks korras. Või noh peab olema kui ma ei taha säästukontot kasutada. Samas laste jalad kasvavad….Aga see selleks.. Talv on kaugel.
Ma lasin palga kanda sinna kontole kuhu mul muid rahasid ei laeku (lasterahad ja raamatu tulu on hetkel mujal) seega on mul hea võimalus testida, mis saab kui ma järgmise palgapäevani kasutan ainult ühte pangakaarti. Kas mul jääb midagi üle, mida hiljem säästukontole kanda? Kas ma vean palgapäevani välja või tuleb ikka enne kuu lõppu abikaasa konto kallale minna?
See kuu on mõnes mõttes erandlik, sest lapsed lähevad hoidu alles poole kuu pealt ja sinnani kasutan ikkagi tasulise hoidja abi (aga tema teenistus on mul juba Ibrahimi kaardilt välja cashitud, niiet lapsehoidjale makstav palk minu eksperimendis ei osale – või osaleb väga vähesel määral)
Siit tekib kohe uus küsimus – kuidas saavad näiteks üksikemad, kellel pole samas linnas vanemaid lapsed lasteaiast koju?
Neid 8st -17ni töökohti pole ju ka jalaga segada… Ning kui sul on vahetustega töö ja laste isa ega vanavanemaid pole läheduses siis sa lihtsalt ei saa lubada endale seda, et töötad kuskil 500 euro eest ja maksad kellegile lisaraha selle eest, et lapsed lasteaiast koju tooks ja neid sinu töölt tulekuni vaataks.
Mina näiteks kasutan Mais peale seda kui lapsed lasteaias käima hakkavad kolmel õhtul sellist teenust, et keegi teine, selleks palgatud isik, läheb minu lastele lastehoidu järele…. Sest muidu lihtsalt ma ei saaks tööl käia.
Minu eksperimendist jääb üldse päris palju kulutusi välja – näiteks telefonilepingu olen endisel unustanud ema nime pealt ümber registreerida enda nimele, siis lastele ostab palju vajalikku kraami ka vanaema ja nädalavahetustel saab meie pere ka vanaema toidupotist osa.
Seda enam tundub, et midagi on Eesti palgasüsteemis väga mäda. Või üüriturul või sotsialsüsteemis….. noh kuskil on mingi kala.
Sest tegelikult ju ei peaks pere sõltuma veel mõnest teisest leibkonnast ja tegelikult ei peaks terve palk kuluma ainult hädavajalikule vaid peale elementaarsete kulude katmist peaks olema võimalus ka säästa.
Mulle meeldib säästa, ning selleks, et oma eksperimenti veidi ausamaks muuta kandsin ma kontol enne palga laekumist olnud summa fondi. Jah Fondi. Mulle meeldib fonde osta. Tegin seda juba enne Eestist lahkumist ja olen saanud nii mõnegi üllatuse, kus minu poolt ammu ära unustatud fond on vahepeal kena tõusu näidanud. Eks neid miinust näidanud investeeringuid on ka, aga sellest mõnes teises postituses.
Et oma rahavooge paremini silma ees hoida laadisin telefoni Aplikatsiooni “Spending Tracker” kuhu märkisin algsummaks eile kontole laekunud palga ja sinna alla lisan siis kategooriate kaupa erinevaid kulutusi.
MaXima kassapidajad saavad ju väga head palka, võrreldes sellega, millega väga paljud pered peavad hakkama saama. Kui näiteks ainukeseks sissetulekuks on ainult pension või toimetulekutoetus, mis on 130€.
Nojah, need kes saavad vaid pensioni ja toimetuleku toetust need ei pane lapsi jälle lasteada, sest on üldjuhul ise kodus. Kahe lapse lasteaias käik läheb Pärnu linnas maksma 204 Eurot kusu (arvestus 20 päeva järgi) ilma järelkäimise teenuseta. Aga tõsi ta on, et toimetulekutpestusest korteriüüri ei maksa….
Kusjuures need just panevad oma lapsed lasteaeda, sest seal saab laps vähemalt sooja toitu ja neile vist kompenseerib valla või linnavalitsus selle lasteaiasumma. Õigemini kannab lapsevanema eest ise summa lasteaiale. Tegelikult on nii, et mida suuremad sissetulekud, seda rohkem kulutatakse, sest ollakse harjunud laialt elama. Väikese sissetulekuga inimene saab kulutada ainult nii palju, kui talle raha laekub. 😛
Jah, sõltuvalt piirkonnast võib lasteaia söögipäev olla päris kallis. Siis muidugi kui vald kinni maksab on odavam laps sinna panna, ja on 20 päeva nädalas laste toiduga mureta. Aga see lõhnab ju täpselt selle järele, et väikese palga eest tööl käimine on pigem luksus. St siis sa ju ei saa seda lasteaia söögiraha toetust ja maksad ise – lõpuks maksadki oma 400 eurosest palgast üle poole lasteaeda aga rabad pikki päevi tööl käia. Lihtsam olekski ju siis kodus istuda ja toetustest elada….
No-jh, Seda küll. aga nagu vanasõnagi ütleb, et “Kõik ei pääse marjamaale, osadel tuleb jääda karjamaale”. Elu on kord selline, et tuleb teha otsuseid.
Kas viitsid kahe sonaga kokku votta, miks uksi lasteha siia kolisid? Kas laksid abikaasaga lahku?
Ei läinud lahku. Kolisin kuna laste tervisele on nii parem – Ghanas olid nad tihti Malaarias. Siin arstiabi tasuta või soodne – Ghanas meditsiin väga kallis. Ka hariduse saavad nad siit soodsama ja kvalitseetsema. Mis võimalused oleks minu lastel läbi lüüa Euroopa tööturul kui nad läbiksid kõik haridusastmed Ghanas? Minule võis ju elu troopilise päikese all sobida. Aga see oli üks mu valikutest. Kui ma lapsed seal koolitaks siis võibolla on elu Aafrikas nende AINUKE valik. Võib olla. Ega kindlalt ei tea.
Abikaasa tuleb hiljem järgi.
Selge, tanud selgitamast! Edu!!!
Ma ei usu, et kõik madalapalgalised vaid päritud kinnisvaras elaks või rikkaid kaasasid omaks. Elatakse ilmselt väiksemates ja veidi kehvemates korterites. Lähivaldades võib korter olla hulga odavam ja võimalik, et bussiga linna saad sama ajaga kui linna kaugemast servast. Kui peres on palju lapsi siis omavalitsus aitab lasteaiakulusid kompenseerida. Ja kui peres on 2 vanemat siis saab laste viimist-toomist jagada…
Sul tekitas augu ilmselt ka see, et kulud tulid korraga ja äkki. Muidu ikka ostetakse näiteks lasteriideid ette kui on soodukas või hoitakse vanema lapse asju nooremale. Vaja veel rütm sisse saada.
PS! Ma usun, et mitmekultuurilisus ja mitmekeelsus tuleb lastele edaspidises elus kasuks.
Mina olin klienditeenindaja ühes restoranis. Kätte sain tunni eest 2.94€ brutos. Kui ma olin terve detsembri tööl käinud (vahetustega töö, 8.00-20.00 oli raudpolt tööaeg aga meil läksid tunnid vahest öösse) ja veel kaks päeva pühade ajal mil on topelttasu ning järgmine kuu sain kätte 380€, siis ma mõistsin, et jääb ära. Õnneks mul veel lapsi pole ja mees teenib hästi, seega ta maksis veel peale minu tööl käigule 😀
“Kas ma vean palgapäevani välja või tuleb ikka enne kuu lõppu abikaasa konto kallale minna?”
Paneb hämmastama, et teie peres veab kulutuste koormat pereema. Kas sinu Ibrahim ei panusta yldse oma kontoga pere kuludesse?
@ Anonüümne – Vastus on ju sinu enda poolt välja toodud tsitaadis. Selleks, et siin normaalselt elada olen ma vägagi sõltuv abikaasa krediitkaardist, mis minu rahakoti vahel.
Mis on hämmastav, sest mul on hea töökoht ja suht korralik palk. Tegelikult peaks olema ju võimalik Eestis elada ja korterit üürida nii, et ei kasuta kogu aeg kellegi teise kontot. Kuidas saavad hakkama need kellel pole rahakoti vahel abikaasa krediitkaarti? Sestap tegingi eksperimendi, et mis mus must saab ja kas vean kuu lõpuni välja ainult oma palka kasutades nii ET EI LÄHE ABIKAASA KONTO kallale. Ütleme nii, et hakkama sain aga kulutusi tuli kõvasti kärpida – see kuu ma lastele ja endale väga riideid ei ostnud.
Minu meelest ma kirjutan tolles samas postitusest korduvalt sellest kuidas ma aabikaasa kaardilt raha välja cashisin. Lisaks päris esimesed kuud Eestis ei töötanud ma üldse – siis oligi ainult Ibrahim see, kes peret ülal pidas.
Too eksperiment oli oluline ka selles mõttes, et ühel hetkel tahaks abikaasa ka püsvalt Eestisse tuua ja siis peab ta loobuma oma Ghana tööst ja peale seda ilmselt oleks meie pere küll mõnda aega ainult minu toita. Seda siis seniks kuni Ibrahim mõtleb välja, mis moel ta Eesris endale sissetuleku saaks tekitada. Too Palgapäevast Palgapäevani ainult minu teenistusega katse andis päris hea ülevaate ses osas, et mida tuleks varuda ja millest kõigest peame loobuma siis kui tõesti läheb nii, et jääme mõneks ajaks vaid minu palga peale.
Mul on tegelt varsti plaan seda eksperimenti korrata, sest nüüdseks katseaeg läbi ja need Eesti ellu sisse elamise kuud seljataga.