Laupäeval viidi mind õige peenesse prantsuse restorani Accras – Le Tandem. Olin sellest kohast varem palju positiivset kuulnud aga mitte kunagi seal käinud – sest ise nii vihane oma rahakoti peale ei ole, et kolme käigu eest ca 1200 krooni nägu tahaks välja käia. Nyyd siis leidsin ühe, kes oli rõõmus võimaluse üle, mulle see lõbu kinni maksta.
Restoran asus kyll peenes linnajaos, kuid tänavate rägastikku nii hästi peidetult, et sinna omal käel tagasi minemiseks vajan korralikku linna kaarti ja navigatsiooni seadet. Kliendigrupile “juhuslik mööduja” see paik küll loota ei saa. Sest kui sealt keegi juhuslikult mööduma juhtub siis see keegi ei ole seal kandis mitte kõhutäit otsimas vaid ta lihtsalt elab kuskil Cantonmentsis ja on kodutee lootusetult ära kaotanud.
Restorani esine parkla ja aed on armsalt hubane. Teerajad pargis ääristatud ninapidi mulda pistetud veinipudelitega. Siseneme restorani, kus omanik ise klientide heaolu eest hoolitseb. Mu kaaslane tutvustab mind omanikule, tervitame kättpidi. Järsku omanik naeratab ja lausub: “By the way, this is a gay bar!” ning suudleb nende sõnade peale mu kaaslast.
Seni kuni meie laud valmis saab istume baaris naudime veini ja suupisteid. Vaatan ringi – suurepärane atmosfäär, restoran on tegelikult väga pisike – vaid paar lauda. Kliendid viimaseni üles löödud – pintsakutes ja õhtukleitides. Kelnerid kenasti riietatud – iga detail paigas. Ja nende keskel ringi siblimas omanik, – prantslane, kel seljas sportilik pusa, mille seljapeal ilutseb suur number 3 ja selle all kiri England???
Esitame tellimuse. Varsti saamegi lauda ymber kolida. Söök oli vapustav. Yhel hetkel jalutab omanik meie laua juurde, uurib kuidas maitseb, ajab juttu ja võtab nii kui muuseas meie eelroa taldrikult näpuvahele praetud kalmaari ja pistab põske. Kiidab, et on tõesti hea ja liigub siis järgmise laua juurde.
Kogemus, mis jääb mulle kauaks meelde – ja mitte pelgalt hea toidu ja meeldiva atmosfääri tõttu! 🙂