Rahajutt: panga valik ja investeeringud

Kuna varasemast ajast üks mu lemmik töökohti oli Hansapangas (siis oli  veel sellise nimega) siis arvata on, et ma eelistasin ka hakata arveldama selles pangas.

Tol ajal – enne minu Eestist lahkumist oligi kõik ok, aga mingi paar aastat tagasi hakkas SWED kasutama pangasaalis klientide teenindamiseks nii öelda uudset süsteemi kus tuli kõige pealt järjekorra masina juures seisvale daamile ära tõestada, et no on küll vaja telleri jutule saada.

Ghanas  elamise alguse aastatel suutsin ma siin Eestis oma väikelaenu ja krediitkaardi maksega hätta jääda (vaat too oli siis kui mul seal see pass ära varastati ja mul ei olnud tööd ega võimalust tagasi tulla) ja arvelduskontod said siis ka kohtutäituri blokeeringu.

Kui ma Ghanas oma passi asjad korda sain ja tööl hakkasin käima siis asusin ka usinalt Eesti kontodele raha maksma, et kohtutäitu sealt oma noosi ajapikku kätte saaks ja mind rahule jätaks. Niiet praeguseks on minu maksehäired minevik.

Aga no 2014 kui ma Eestis seoses Marie sünniga käisin oli mul konto veel blokeeritud. Sellegi poolest oli mul aeg ajalt panka asja. Ja nii toimus iga jumala kord panga ukse peal järgmine vestlus:

Teenindaja: “Mis asjus tulite”

Mina: “Arvet maksma / raha kontole panema”

Teenindaja: “Aga seda saad teha interneti pangas / panga automaadis”

Mina: “Ei mina ei saa, mul konto blokis!”

Teenindaja: “A no ok, võta siis järjekorra number”

No ausalt öeldes ikka suht nõme oli iga kord võõrale inimesele seletada, et vaadake ma olen see jobu, kellel arvelduskonto blokis ja kes kohtutäiturile raha maksab.

Nüüd mul kontod korras ja kohtutäitur mult enam midagi ei küsi, aga ikkagi on suht nõme panga ukse pealt tõestada, et mul tegelt ka asja oli.

Et see oli üks põhjus, mis ma avasin uuesti konto ka SEB-s ja otsustasin palga sinna laekuma panna.

Investeeringud las jäävad Swedi ja päris mustade päevade säästud  Danskesse arvasin ma veel mõned kuud tagasi.

Investeeringute all pidasin ma sel hetkel silmas siis laste Koolifonde ja enda Ida-Euroopa suunalist fondsäästmise püsikorraldust.

Siis mingi hetk ma klõpsasin SEB internetipangas kogematta “minu portfell” lingile ja avastasin, et mingi 8 aastat tagasi sinna unustatud suht pisike summa oli vahepeal enam kui kahekordistunud.

Ma enne Ghanasse minekut ostsin jah fonde nii siin kui seal, aga kui mul need jamad olid siis kohtutäitur leidis üles ka suure osa minu väärtpaberitest (isegi Pensioni kolmanda samba osakud) ja müüs need maha. NUUUUUX!

Seega ma arvasingi, et mu ammustest fondiostudest pole vähemalt eraisiku kontol enam miskit järel ja oh suur oli see rõõm ja üllatus kui ma leidsin 250 Euro väärtuses ära unustatud fondi. Eriti kui arvestada, et sinna oli unustatud vaid 100 Eurot aga ära oldud ajaga oli see siis 150 juurde tootnud.

Peale unustatud osakute leidmist võrdlesin SEB ja SWEDi portfellide vaateid läbi internetipanga ja leidsin, et SEB vaade on mugavam. Selgelt on näha väärtus kui palju on portfellis hetkel ja kui palju on toodetud kasumit. Swedbankis ma näen väärtust ja osakute hinda – aga vot teenitud kasumi peaksin ma ise välja arvestama lähtudes osaku väärtuste muutumisest ajas.

Ei mulle meeldib vaadata ilusaid rohelisi kasuminumbreid. 🙂

Ja nii kujuneski, et uued fondiostud sai tehtud ka SEB kontole. Hetkel on mul investeerimishoristont lühem sest lähima 3 aasta perspektiivis on plaan oma korter osta ja seega ma enam üliõhukesi sektorfonde ja äkilisi vaid Ida-Euroopa ja Aasia suunalisi aktsiafonde ei soeta vaid keskendun aktsiafondide osas rohkem globaalsetele investeeringutele ning sekka seotan ka võlakirja fondi. (Kuigi jah minu valitud võlakirjafond on ka ühe võlakirja fondi kohta suht kõrge riskiastmega – aga no päris uinamuina fonde ma ka ei taha. Parem panen hoiusele siis juba 🙂 )

Punaseid numbreid on ka täitsa OK vaadata. Mul on ettevõtte kontol LHV pangas neid punaseid numbreid ka seal roheliste hulgas ikka omajagu.

Seal on mulle siis Ghana aastate jooksul kasumit toonud Tallinki aktsiad (ei midagi uhket – mul on neid vaid mõnekümne euro väärtuses ja ma ostsin neid siis kui nad maksid mingi 40 sendi ümber), LHV Pärsia Lahe fond ja Tallinna Kaubamaja aktsiad (viimastelt saan isegi dividende). Rõõmsalt miinuses on mul seal siis Baltika (oli suht loll ost) ja Swedbanki Venemaa aktsiafond. Seda viimati nimetatut ma lolliks ostuks ei pea, kuigi ta on kõvasti miinuses. Tolle ostuotsuse taga oli ikka natukene rohkem kui “oiii kui ilusti tõusnud – ma ostan ka” otsus. Käesolev aasta on see fond isegi kena tõusu näidanud, ja kuna 2018 on  Venemaal FIFA Worldcup, siis ma nende osakute maha müümise ja kahjumi välja võtmisega ei kiirusta. (Pigem olen mänginud mõttega juurde osta, et osakute ostuhinna keskmist allapoole nihutada…. aga esialgu see vaid mõtteks jääb.)

Mulle meeldib oma portfelli ise juhtida – et valin ise mida ostan, mitte ei seo end mingi konkreetse kindlustuslepinguga.(Kuigi lastele on ka kindluskaitsega kogumisleping Swedbankis Koolifondi näol tehtud)

Ise osakuid ostes saan ma ka valida, mis hetkel ma midagi maha müün. Porfellis on korraga nii kasumit teenivad kui ka  hetkel kahjumis olevad fondiosakud.

Kui mul tekib ootamatu raha vajadus, siis selle asemel, et katkestada kindlustsleping ja leppida misiganes tulemusega saan ma oma portfelli puhul müüa just neid osakuid, mis sel hetkel soodne tundub.

Ehk kui mul praegu oleks vaja kiiresti raha, siis müüksin maha SEB tehnoloogia Fondi, LHV Pärsia Lahe fondi ja Tallinna Kaubamaja aktsiad. Vajadusel ka Swedbanki Idaeuroopa fondi ning LHV Maailma Aktsiad fondi. Baltika aktsiad ja Swedbanki Venemaa fondi jätaksin aga paremaid aegu ootama. Tallink  – nojah, see on ju ka üle 50% kasumis aga seal mul nii vähe raha, et selle müügist küll erilist finantsvajadust ei kata :).

Ma olen nimelt väärtpaberitesse investeerinud ainult selliseid summasid, millest ilma jäämine mind ei morjendaks. Jah no aastaid tagasi mul sellist raha, mille kaotamine mind eriti ei kõigutanuks, kuigi palju lihtsalt ei olnud 🙂

Praegu on aga siiski hea meel, et ma ka need vähesed kroonidki otsustasin ikkagi investeeringuks kasutada.

Aga jah, SORRY Swedbank – oma “Vabandage, aga miks te panka tulite?” suhtumisega ajaiste mu lihtsalt konkurendi juurde.

swedbanki portfelli vaade, raha, investeering, fondid
Swedbanki portfelli vaade

 

 

 

SEB, portfell, fondid, investeering, raha, ethel aoude
SEB portfelli vaade – palju selgem ju?

 

kindlustus, koolifond, raha, kogumine, lapsed,
Swed – Kindlustuslepingus mind ei häiri, et kasumit-kahjumit ei näe, seal point hoopis teine ju ja osakuid niikuinii ükshaaval maha müüa ei saa ja lepingut varem katkestada oleks tobe.

 

LHV vaade on samasugune nagu SEBl  – et näitab ilusasti kasumit ja kahjumit ka. Kasum rohelisega. Kahjum punasega. Pilti näidata ei saa – sinna lastakse mind ainutl ID – kaardiga sisse.

SEBl on ka kahjumi numbrid punased. Swedil on oranziga lihtsalt Väärtpaberite või lepingute nimed ja investeeringute väärtus – sõltumata sellest, kas investeering on kasumis või kahjumis. Kasumi ja kahjumi tulp seal portfelli vaates üldse puudub.

One thought on “Rahajutt: panga valik ja investeeringud

  1. Kas teil on vaja laenu? Pakume igat liiki laenu (äri-, isiklikke, konsolideerimine, auto, investeeringud, jne) @ 3% ninakas. Oled sa otsima laenu ja pank keeldub tõttu halb krediidi tulevad lase näha, kas saame aidata. Kontakt mahindra rahastamisele väikeste ja suurte laenude summa. Anname välja laenu 3% intressimäära. Võtke meiega juba täna e-posti teel aadressil: mahindrafinance542@gmail.com Samuti anname välja. £ 6000 naela kuni 150 miljonit naela üksikisikutele ja ettevõtetele, krediit on avatud kõigile sõltumata rahvusest.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *