Eesti Saatkond Kairos 5+! Erinevused kolme kuulise turistiviisa ning kolmekuulise "Pikaajalise viisa" vahel

Ma olen oma abikaasa viisa osas saatnud nõu ja abi paluvaid emaile ikka väga paljudele ametkondadele ja enamasti saanud vastuseid stiilis: “Meie ei tegele, rohkem infot Välisministeeriumi kodulehelt” või “Seadus ütleb nii + link või copy-paste seadusest ja viisanõuetest”

Saksa saatkonnas Ghanas käisime ka kohapeal. Või noh üritasime vähemalt, aga sinna ei lastud sisse kuna abikaasa Ghana elamisluba aegub Jaanuari lõpus.

Nõu ega miskit ka ei antud – öeldi, et minge uuendage see elamisluba ja tulge siis tagasi taotlema ja pisteti pihku turismiviisa taotlus ankeet ja vajalike dokumentide nimekiri.

Ainuke koht kust ma reaalselt nõu ja soovitusi saanud olen on Eesti saatkond Kairos.

Hea lihtne on ametnikel jagada välisministeeriumi kodulehe linki aga kahjuks ei suutnud mina sealt välja lugeda taotlusprotsessi erisusi turismiviisa ja pikaajalise viisa vahel ning seda, et kolmekuuline tustiviisa ei pruugi tagada 90 päevalist viibimist Schengeni alal vaid see võidakse anda ka ainult 30neks päevaks.

Lisaks sain Kairost veel teada, et pikaajalise viisa puhul ei nõuta edasi-tagasi piletite broneeringut ja piisab vaid ka ühe suuna broneeringu näitamisest. (No ei leidnud mina seda infot VM. kodukalt Sorry!)

Pikaajalist viisat taotledes ei pea abikaasa ka tooma oma Ghana töölepinguid ning muud paberimajandust tõendamaks, et ta sinna tagasi pöördub.

Rahaliste vahendite olemasolu tõestamiseks, ei küsita mitte konkreetset summat kontol vaid vaadatakse hoopis 6 kuu väljavõtet. St kui mul hetkel ei ole kontol ca 6000 Eurot katmaks viisatingimuste finantsnõude 90neks päevaks aga on regulaarne laekumine siis ka see annab lootust, et ma ikka suudan oma meest Eestis need 90 päeva ülal pidada jne.

Jah, hästi lihtne on anda link või paberi lipakas ja öelda “Kõik on seal kirjas” aga palju inimlikum on suhelda, kaasa mõelda ja selgitada arusaadavas keeles erinevate viisa liikide erisusi ilma, et ma peaks ühelt netilehelt teisele hüppama ja nõudeid rida realt võrdlema (mida ma olen kusjuures teinud aga no ei lugenud kõiki neid detaile välja)

Kairo saatkonna sekretär, Dina Sary, kes nime järgi eestlane ei ole, võttis aga vaevaks mind viisatingimuste kadalipus orienteerumises aidata, ning suured tänud talle selle eest!

Ja, ei  – Egiptus ei ütle, et nad Ibrahimile kindla peale viisa annavad. Nad on kenasti teinud selgeks, et taotlus võidakse vabalt tagasi ka lükata. Aga nendega suheldes ma olen siiski saanud targemaks, et mis tüüpi viisat taotledes meid kõige suurema tõenäosusega edu saadab ning milleks tasub valmis olla ning kuidas negatiivse vastuse risk võimalikult väikseks viia.

 

 

Kuidas ma Sahar-Marie sündi registreerisin

Läksin mina eelmine nädal tütre meditsiiniline sünnitõend, abikaasa poolt allkirjastatud nime nõusolek ning enda pass näpus Pärnu Maavalitsusse lapsele nime panema. Kuna abielu sai juba 2013 meil perekonna registrisse siis eeldasin, et kõik dokumendid on korras.

Uuriti ja puuriti seal siis minu pabereid ja küsiti ka abikaasa passikoopiat kuna vaja talle genereerida isikukood tema sünni aja järgi. Mainisin, et see peaks andmebaasis juba olema ajast kui esimese lapse sündi registreerisin kuid mida ametnik ei leidnud oli minu abikaasa tollane passikoopia.

Ei hullu, jalutasin koju tagasi ning palusin abikaasal passikoopia saata. Kahe päeva päeva pärast olin sellega tagasi Maavalitsuses kus põrkasin uue probleemi otsa.

Minu abikaasa passis pole meie ametnikele loetavas keeles kirjas tema sünni kuupäeva. On 19 sigrimigri 1982. Kuna iga aasta 19 November on sünnipäeva tähistatud võiks ju eeldada, et see sigrimigri on araabiakeelne November – nimelt on tal passi vastavad lahtrid täidetud käsikirjas ning Araabia keeles. Mina võiks nii eeldada, aga ametnik ei tohi. Akki tähendab sigrimigri hoopis märtsi ja abikaasa kõik see aeg mulle oma sünnipäeva osas valetanud on? Nii ei saa lapse sündi registreerida!!! Porisesin ametnikule, et kurja palju lihtsam oleks olnud mul üldse see abielu maha vaikida ja lapsed üksikvanemana registreerida. Selle märkuse peale loobus ametnik ära abikaasa passile eestikeelse tõlke organiseerimise nõudmisest ja helistas hoopis siseministeeriumisse, et nõu küsida. Seal v5ttis otsustamine omajagu aega ja mu paluti jälle vahepeal koju minna.

Päeva teise pooles tuli siis siseministeeriumist otsus – Abikaasa peab allkirjastama mulle paberi kus kinnitab, et tema on tõepoolest sündinud 19.11.1982. Muidugi eksisteerib siin siiski võimalus, et abikaasa jälle valetab aga lapse huvides pigistatakse siin silmad kinni ning eile saigi piiga endale lõpuks nime! Jee! Nüüd siis passi taotlema!