Heal lapsel palju sünnipäevi!

Olen Salam-Silveriga Ghanas tagasi juba mõnda aega.  Eelmine kuu sai kolitud ka uude kohta – eramaja asemele korterisse, nii on rohkem valget rahvast ümber. Traditsiooniks on saanud juba ka laupäevaõhtused Horvaatia-Palestiina-Eesti-Liibanoni (Ehk siis terve teise korruse gang) BBQ-d rõdul.  Naabrid on igati muhedad, niiet kui on jälle Ghanas nii tavaline “voolu ei ole päev” siis selle asemel et igaüks oma nurgas Generaatorit vuristab. Otsustame ühiselt kelle korteris seekord genekas tööle anna ja kambakesi päev ning ühine õhtusöök mööda saata.

Uude korterisse kolides palkasime ka uue maja abilise. Temal saab täna täpselt kuu aega esimesest tööpäevast ning homme on tal sünnipäev – juba teist korda meil töötatud aja jooksul 🙂

Esimene sünnipäev oli tal siis päris esimesel töönädalal

 

20130606_145030

 

Soolaleiva BBQ

Pikka aega toimis meie elutuba laoruumina kus merekonteineritäis keraamilisi põrandaplaate ja üks vakstuga kaetud lauake kontorinurgaks ja asjatamiseks.  Aga nüüd on see jama läbi!!!!!! Põrandaplaadid leidsind endale uue omaniku. Mis siin ikka aega raista – kiirelt mööbilt shoppama, värv seina ja Grillipeo kutsed teele.

Ahjaa konditsioneer pidi ka üles saama külaliste tulekuks. Aga sellega läks nagu läks. Kuidagi õnnestus Konditsioneeri paigaldaja kutsuda peopäeva hommikuks, et see 1.5 tunnine töö enne külaliste laekumist ära teha aga oh üllatust – enne konditsioneeri paigaldaja laekumist suutis vool ära minna ja sinna paika see tolleks korraks jäigi. Vool tuli õnneks külaliste saabumise ajaks tagasi niiet konditsioneeri asemel jahutasid meid hoopis laepropellerid.

BBQ külalisteks oli kamp Rumeenia tüdrukuid minu poolt ja kamp Araabia noormehi abikaasa poolt. Kokkamise võtsid mehed enda peale. Jah kogu kokkamise –  st ka salati hakseldamise kõrvaltoitude valmistamise mitte ainult selle mehise grilli ääres istumise osa.

Mulle igal juhul meeldib kui kogu see võõrustamise stress minu õlult ära võetakse ja mind elutuppa naistega pläkutama saadetakse sellal kui mehed köögitoimkonnas on 🙂

Pilte siis uuest ja peaagu möbleeritud kodust ka:

Grillinurk:

Sellest saab söögituba – konditsioneer ootamas nurgas oma järge:

Ja hetkel veel tühjavõitu elutuba:

 

 

Väike koridor kust saab kõikidesse tubadesse – ah need kaks naljakat musta kaussi? See on veevaru tualeti tarbeks ja kätepesu tarbeks sest, see et meil näiteks kraanist vett ei tule pole üldse haruldus. Niiet ühes Ghana majapidamises on sellised kausikesed ja konteinerid suht tavaline nähtus.

Pilk söögitoast kööki – rohkem ei saa näidata, segamini on:

Minu kaunitar:

Ja siis maja ette ehitame ehitusmaterjalide poodi – edaspidi ei mingit plaatide elutoas majutamist:

Abikaasa laekus:

Ja pildirea lõpuks varem Gortini tellitud ümbruskonna pildid: (Vaade väravast vasakule, otse vasakule kaldu, täitsa  otse ja paremale)

Meie majal veel ei ole sellist ilusat aeda ja uhekt iluhaljastust nagu ületee naabritel aga tuleb – millalgi.

Läbi katuse uude aastasse!

Peale meeleolukat Jõulumöllu oli minu otsus kindel – uue aasta võtan vastu vaikselt Andrega BBQtades ja canceldasin Jõuluseltskonnaga Alaska beachile sõidu. Ranna kauge asukoha tõttu jättis Alaskale sõitmata ka Singapuri tsikk Esther oma boyfriendiga. Aaahhhh jutt käib ikka Ghanas asuvast Alaskast, mis asub pealinnast umbes 5 tunni autosõidu kaugusel. Pakkusin, et las tulevad siis ka BBQ-le ongi vahvam 4kesi. Ja jälle, enne kui arugi sain oli kohal 11 külalist. Kolme neist polnud ma varem kordani näinud.

Mis siis ikka. Vesipiip hakkama ja chillima!

Esther ja Hollandlane kaovad bossi külalistemajja piljardit mängima.

Laekub Mohamed kaas pudel viina ja marinaad BBQ tarbeks – njammmi.

Külalistemaja poolt kostab hirmus ragin. “F**k!!!” Mõtlen, “Midagi lõhuti nüüd küll ära!”

“Help!! Da-mi-en! Moo-haa-med!!! ESTONIAAAAA!” kuulen Hollandlast karjumas. Ahaaa Daniel lihtsalt ei tea mu nime ja sestap mul see hüüdnimi on.

Eniveis, toetasin Mohamedi ulatatud viinapudeli auto katusele ja tormasin marinaad näpus ragina suunas.

DAMN! DAMN! DAMN! Kohale jõudes leian Estheri lamamas kivipõrandal peapidi vereloigus. Ta oli proovinud vahe katusele ronnida või hüpata ja selleks olnud plastikust läbi kukkunud.

Talutasime tuppa, pesime näo ja ravisime jäätükiga. Kui haav puhastatud rahunesime maha – ei olnud vigastus õnneks nii hull kui paistis ja paari tunni päras silkas Esther omal jalal ringi ja püüdis tulla mulle kööki abi pakkuma.

Kui õnnetuspaika ununenud marinaad üles leitud ja auto katuselt maha libisenud viinapudeli tagajärjed koduloomi purju jootmata ja katki tegemata koristatud sai BBQ oma normaalse rütmi tagasi.

Mõne aja pärast hakkasi poisid sooritama hüppeid basseini.

Kellegi poolt peole kutsutud Ghanalane uurib kui sügav on bassein, seletan et selles otas 3 meetrit. Tema vastu et ahaha ja et ei oska ujuda ja nii, soovitan tal siis püsida basseini madalas otsas.

Varsti näen teda sügava poole peale teiste seas hüppe järjekorda võtmas. Whatta F***???!!! “Plätsti!” On tüüp basseinis, siputab käte ja jalgadega ja tõepoolest ei oska ujuda….. Andre aitab ta siis basseinist välja.

Minule jääba siiani arusaamatuks mida ta endast mõtles, kui teades et ujuda ei oska siiski sügavas kohas vette hüppas.

6elad spekulatsioonid kohalike IQ taseme üle…… palun väga vabandust!

Enivei… adneraliini see õhtu jagus aga vähemalt on kõik elus ja terve… Katus peaks ka Mohamedi abiga täna parandatud saama.

Mina peale aasta vahetust pere 3 kuuse kutsika rõõmuks ei ole rohkem basseini kippunud. Kutsika rõõmuks ses mõttes, et tema närvikava ilmselgelt ei pea vastu minu ujumisoskamatusele. Kui vees olen ja basseinipikkusi ujuda proovin jookseb koer närviliselt äärisel edasi-tagasi ning kahel korral on ta mulle vette ka järele hüpanud, millest esimesel korral maandus ta sõna otseses mõttes mulle pähe. Ebaselge kummale meist kahest see sooritus suurema paanika hoo põhjustas. 🙂