Aafrika lähedane hetk…

Edit: 13.30 Ghana aja järgi: HOIATUS daamidele –  Postituse lõpu osas on illustreeriv Tarantli pilt.  Kui tunned, et see võib su päeva rikkuda, loe palun nii palju kui brauseri aken esimese avanemise peale lubab ja ära edasi väga hoogsalt scrolli.

Aah õigus, ma elangi ju Aafrikas, niiet iga päev peaks suht Aafrikane tunduma eks 🙂

Aga tegelt on nii, et mis vähemalt neisse kardetud elukatesse ja putukatesse-mutukatesse puutub siis mul selle 4 Ghanas elatud aasta jooksul nendega erilist kokkupuudet ja tunnet “et hull Aafrika elu” ei ole esinenud 🙂 –  No välja arvatud see üks skorpion (aga see oli üldse kuskil Mali kõrbes, mitte siin Ghanas) ja siis see püüton, kes bossi maja ette hommikul tuli ja kes peast ilma jäi. Tikutopsi suurused tarakanid on nii tavalised, et need lihtsalt ei lähe arvesse.

Mõned Eesti tuttavad aga on minu kutse peale vastanud “Oi muidu tuleks küll, aga ma kardan neid igasugu elukaid”.

Ja siis mul on nagu hämming, et mis elukad???? Me elame linnas ju.

Aga eile kukutas Silver luti voodi taha ja kui ma siis üle voodi peatsi kõõludes seda üles korjata püüdsin vaatas mulle vastu pirakas tarantel.

OK, valetasin. Väga väike tarantel oli seal hoopis. Mitte oluliselt suurem kui üks keskmine tarakan ptui see tähendab, et tikutoos.

Vaatasin temaga seal mõnda aega tõtt ja mõtlesin, mis tegema peaks.  Ta ei liigutanud üldse ja kange tahtmiine tekkis teda mingi toikaga torkida, ja proovida kas ta üldse elus on. Mingi aeg mõtlesin, et Trantel see küll ei ole, lihtsalt hiiglaslik karvane tolmurull, mis meenutab ämblikku. No vaat tal ei olnud seda seksikat ümarat vormi, nagu loodusfilmides neil tavaliselt on. Jalad olid külgedel suht üksteise lähedal, mitte niimoodi harali ja siis nende koos jalgadega ta tundus liiga laperkune, et üks õige tarantel olla 🙂

Lõpuks ma siiski otsustasin, et ma ei oota kuniabikaasa dushi  võtmise lõpetab, et talle siis näidata. Ta nimelt kipub teinekord tund aega seal ligunema ja ma kartsin, et selle ajaga elukas voodi tagant kuskile mujale liigub. Ja hilisem info, et meil tolmurull siiski osutus tarantliks aga nüüd ma ei tea kus see on, ei oleks meeldinud teps mitte.

Niiet Silver kaenlasse ja abikaasat dushi alt välja peksma.

“Ma tahaksin, et sa kohe praegu minuga magamistuppa tuleksid”

“??? kohe praegu???”

“Jah, sest mulle tundub, et meil on voodi taga miski, mis võib olla suur mürgine ämblik, vist…”

“…aah… ok  10 minutit”

“EI! KOHE! Kui ma ütlen, suur mürgine siis ma pean silmas, et karvane ja näeb välja nagu Tarantel, mitte need *Jeffrey-tyypi, keda me varem näinud oleme…. aga eksisteerib muidugi võimalus, et on tolmurull”

“Ok 2 min. Oota siinsamas”

Toas korra voodi taha kiiganud haarab Ibrahim minu kinga ja kukub materdama.

“Selge, ongi suur ämblik jah..?”

“Aaah  ole mingi ämbilk”

“Aga keda sa siis minu kingaga tapad, kui seal  Tarantlit ei ole?”

“Nojah,  tegelt oli jah Tarantel, aga sa tavaliselt ei luba mul süütuid ämblikke ja gekosid tappa”

“Daaaaah välja arvatud siis kui nad on Tarantlid!!!!!!”

Nii, ebaõiglane kui see karvajalale endale ka ei tunduks ta ei ole süütu ämblik. Ta võib olla süütu kuskil metsas. OK. Aga sa ei saa olla korraga Tarantel ja viibida minu magamistoas.  Sorry!

tarantula

Ma voodi taga olnud tegelasest ei saanud pilti – Enne kui ta Ibrahimiga kohtus ma ei julgenud talle kaameraga läheneda ja pärast, seda jäänud löga polnud enam mõtet pildistada.  Aga muidu suht samane selle ülal tooduga ta nägi välja. Need Oranzid kohad ei olnud minu külalisel mitte sellised rõõmsad oranzid vaid hõbehallikad. Ilus loom ju tegelt….