Külmapüha…..

Kui eile tööl ilmainfot jälgisin, siis hakkasin kahtlema, kas tahan ikka see nädal veel lapsi lasteaeda viia. Nimelt olid ju tulemas töistest kohustustest vabad päevad. Nii varusingi enne koju tulekut pelmeene, kartuleid, purgitoitu ja kuivained  – et noh oleks ikka võimalik kodus korralikult  külmapühi pidada ilma nina õue pistmata.

Natuke jätsin mõtte veel lahtiseks aga kui täna varahommikul telefonis külmakraade piilusin siis oli otsus kindel. Ma säästan oma lapsi sellest…..

Hea plaan eksole…

Aga umbes sel ajal kui Sahar- Marie oleks pidanud hakkama lõunaunne minema, kukkus ta hoopis hoolega pead kammima ja seletas, et tema tahab õue minna. Nõudis veel, et ma talle enne patsi pähe teeks – õues peab ju ometigi ilus olema…..

Lasin tal siis toimetada. Pats peas, hakkas ta tunkesid jalga tõmbama. Need selga pusinud, oli järg kombeka käes. Oeh, mis siis ikka. Kui õue, siis õue! Toppisin kiiruga enda ja Salam- Silveri ka riidesse ja uksest väljas, me olimegi.

Mitte, et mul oleks kombeks lasta tütrel endale niimoodi pähe istuda, aga noh tegelikult ei paistnud aknast ei mingit hullu lumetormi ja päike siras päris kutsuvalt. Mulle tegelikult meeldib selline pigem külm ja päikseline ilm. Märjale ja lörtsisele, teeb tänane ilm igal juhul silmad ette…. Leidsin, et natukene külma-karastust võiks lastele hoopis pigem head teha. Suunasin siis lapsed maja taha hoovi mõeldes, et ega nad kaua seal ikka selliste kraadidega ei püsi. Ei püsinudki – hoopis kaugemale oli vaja avastama minna!

No hea küll. Käru kaasa ja asusime teele. Sahar-Marie tahtis kõndida. Ohutuse mõttes käskisin tal kärust kinni hoida ja lükkasin ise seisulaual seisvat Salam-Silverit, kes ei olnud omal jalal kõndimisest nii huvitatud kui väike õde.  Marie rühkis rõõmsalt kesklinna poole edasi ja hakkas istumise vastu huvi üles näitama alles bussijaama kandis. Aga siis oli juba hilja tagasi pöörata ja ma otsustasin Port Arturist läbi hüpata ja teha ära ka need ostud, mis eile kiiruga shopates unustasin. Kassile süüa… ja toiduõli…..

Tagasiteel jõudis Mariele kohale, et tegelt oli ju lõunaune aeg… Ei ärge kutsude lastekaitset –  ma ei jätnud teda tänase ilmaga õue magama, vaid tõin ikka tuppa 🙂

Toas soojendasime ahju  najal käsi ja jalgu. Loodetavasti, ei teinud ma lastele täna lasteaiast koju jätmisega karuteenet ja ei külmetanud neid krõbeda ilmaga jalutama viies hoopis haigeks. Üks memm valgusfooride ääres pisut muretses, et kas Silveril kapuuts rohkem kinni ei käi ja põsed nii punased.

Aga kui keegi veel huvi tunneb kuidas Aafrikas kasvanud lapsed Eesti talve vastu võtsid, siis vastus oleks, et Liigagi Hästi 🙂

 

ahju najal jalad soojaks, salam silver, lapsed, toas, külm, külmapüha
Marie kõnnib ise

Mütsid, sallid, kindad…

Täna oli vaba päev ja ühtlasi esimene võimalus abikaasaga veidi ringi patseerida. 

Otsustasime jalutada Pärnu Keskusesse sest Ibrahimile oli vaja soetada ujukaid ja pisut veel “talvevarustust” 😀

Paar soojemat jopet oli tal kaasas kuid praeguste ilmadega on vaja ka mütsi.  Ning ma ei räägi hetkel nokatsist…..

“Salli tahad?”  küsin teele sättides Ibrahimilt

“Jaa!….  Oot kuidas seda kasutataksegi?”

Toppisin abikaasale ema salli ümber kaela ja asusime teele..

Juba esimeste astutud meetrite peale tõmbas ta osa sallist ümber pea,  et kõrvu katta.

“kle nüüd sa näed küll suht Binladen välja!”  naersin ta üle pargis.

image

HMs selgus,  et talvemütside hooaeg on läbi aga Newyorkeris läks paremini.  Seal saime lisaks kapuutsiga pusadele ka kõrvu katva torumütsi.

Delicest shoppasime veiseliha ja lavashi ning lõunaks kokkasin Araabia stiilis röstitud pastaga riisi ning veiseliha kastet.  Njam Njam…

Aga nüüd ahju kütma!

Õhtuks on veel plaanis Grillfesti lõpukas Pärnu Kuursaalis – kui just mingi laus kallama ei hakka…

Ibrahim,  sotsiaalne nagu ta on,  jõudis juba suitsupausidel mööda Rüütli tänavat kakerdades endale Eestlastest sõpru tekitada… 😀

Vastik pimedus /// The darkness

Vastik pimedus The darkness
Yks asi, mis mind siin eestis (see aasta) häirib( peale külma) on see vastik pimedus. Justkui on päev aga justkui ei ole ka…nagu kell on 12.30 PäEVAL ja mu tuba on PIME! Noh ja selleks, et vähem pime tunduks panen ma kodus keset päeva tuled põlema – sest silmadel on muidu vastik.

Kui ema külla jõuab ta käib ja kustutab tuled erinevatest tubadest jälle hoolega ära, sest elektriarve läheb muidu suureks. No ma ei tea… Praegu ootan põnevusega septembri arvet – võibolla tõesti lööb see mul jalad alt ära ja ma hakkan korteri valgustamisse suurema ettevaatlikkusega suhtuma. Eks näis. Eelmine kord Eestis käies rentisin saunaga korterit – elektri saun oli, ja eks seda ikka sai kasutatud ja ei saanud arvete peale hirmukrampe. Aga noh, see oli 2012-2013.

Muidu – kas Septembri kommukate arve ei peaks juba kohal olema 10 okt? Kui ma ei eksi siis 20ndaks peaksin ma selle juba ju ära maksma… Pärast ongi, et tuleb arve 200 eur tähtajaga üks päev …see oleks veits nõme.

Its dark time in Estonia now – foggy, humid, cold – dicusting. So even on the midday my appartement is dark. So I keep my lights on even at daytime cos my yes just feel uncomfortable in tis stupid semi-darkness.

Well my mom keeps following me and switching off the lights – cos of the utility byll. Now I am on a wait for the September bill – maybe really it will be so huge that will make me to be more careful with the lights?

Will see will see..

Its 10th of Oct already….I wonder if it shouldn be here……

ilm, weather, udu, pime, fog, darkness
Tänane vaade siis magamistoa aknast – isegi kontserdimaja on läbi udu vaid aimatav. Rääkimata kaugematest punktdest. Teoreetiliselt võiks ju kuskilt paista jõgi…. ja Pärnu Keskus… aga see on teoreetiliselt. /// Thats the todays view from my bedrom window. I can barely see the concert-house, thats is actually really close… yeah and somewhere there in the fg should be river and some more Malls…butnot possible to see with such weather….