Oih… puhkus juba läbi!

Uskumatu aga minu kahenädalane puhkus ongi läbi saanud. Noh nädalavahetus veel ja siis ongi jälle tööle minek! Puhkuse ajal vahetasin ma ka osakonda ja seega ei asu esmap tööle enam Kaubamajaks vaid hoopis Port Arturis. Mulle sobib! Sest Port Arturi esinduses lõpeb pühapäevane tööpäev juba kell 18.15 Kaubamajaka 20.15 asemel. Noh suvel sai Kaubamajakas lausa 21.15ni tööl oldud. Ka pühapäeviti. Lisaks tähendab Port Arturi esindusse ümber asumine minu jaoks veel seda, et hommikul tööle minnes saan pool tundi kauem kodus olla, sest Port Artur asub mu uuest kodust vaid 7 minutilise jalutuskäigu kaugusel.

Muutusi on muidugi veel. Kui mina vahetasin osakonda, siis lapsed vahetasid lasteaeda ja käivad nüüd samas lasteaias kus nende vanaema tööl on. Kuigi erinevates rühmades.  Puhkuse esimene nädal mööduski mul sõimerühmas, sest Kesklinna lasteaias on harjutamise osas üsna karm kord. Eelmine aasta Tammsaares käisin ma lapsega kaasas maksimaalselt kolm päeva. rõhutan MAKSIMAALSELT. Kui ma õigesti mäletan, siis jäi ta seal juba teisel päeval magama ja ka esimesel päeval olin ma lapsega rühmas vaid mingi tunnikese ja läksin siis ise jalutama. Uues lasteaias sõimerühma lapsed veel ei maga ja seega pean kasutama jällegi lapsehoidja abi, et ta kella 13 ajal juba rühmast koju saada. Salam-Silver teeb aga eriti pikad päevad ja tuleb koju koos vanaemaga kui valverühma vahetus läbi saab.

Aga nagu ma ütlesin, siis esimene “puhkuse”nädal  möödus sõimerühmas – koos lapse ja teiste harjutavate emmedega. Ma hakkasin juba vaikselt muretsema, et äkki nüüd Mari hakkab mõtlema, et see uus lasteaed on nii äge sest siin käib emme ka. aga siis tegid mitmed teised emad kokkuleppe, et uuest nädalast jätame kõik lapsed lasteaeda ja tuleme ise ära. Mulle see kokkulepe väga sobis, sest kuigi Mari on muidu võõraste nägude ja lasteaiaga harjunud siis oli kuidagi kahju teda ainsana sinna ilma emmeta jätta kui rühmakaaslased kõik olid ema või isaga. Aga kui teised emad ka otsustasid “lasteaias käimise” ära lõpetada, siis see tegi Mari sinna jätmise kõvasti lihtsamaks.

Esimene päev ta natuke nuttis – aint sel hetkel kui mina ära läksin. Kui talel hommikul seletasin, et täna enam emasid rühma ei lasta siis ta protesteeris küll, et tema ei taha üksi jääda, sest õpetaja ei ole tema sõber. Siiski tundub, et see esmaspäev, mis ta seal ilma minuta veetis sai ta õpetajaga siiski sõbraks ja teisipäeval ta enam ei nutnud. Eile talutas ta ise mu kättpidi rühmast välja ja lõi garderoobi ukse mu nina ees kinni. Mitte, et ma sinna rühma jääda oleks tahtnud aga nii konkreetset välja viskamist laose poolt ma ka ei oodanud. Rühma järele jooksingi talel tegelt ainult patsi pähe panema, sest mu printsessike kammis juuksed ära ja tuiskas ilma patsita rühma. Lahtised juuksed aga jäävad põlle paela vahele ja siis ma vastu lapse tahtmist selle patsi ikka pähe surusin. Aga õpetajaga oli ta nende päevade jooksul ikka suureks sõbraks saanud.

Täna teen lastele puhkepäeva. On nad pisut tatised ja noh – mul TÄNA veel on see võimalus, et nad lihtsalt koju jätta ja miks mitte enne mu tööelu algust veeta koos üks pikem nädalavahetus?Eriti kui minu tööle tagasi minek tähendab seda, et üsna palju aega saavad nad jälle koos lapsehoidjaga veeta.

No ja muutusi oli selle nii nimetatud puhkuse ajal veelgi – me kolisime! Ok tegelt kolisime me mõned päevad enne puhkuse algust aga kuna mul kohvrid pole IKKA VEEL lahti pakitud siis ma ei tunne, et mul see kolimise protsess oleks väga lõpule viidud.

Kohvrid on mul lahti pakkimata kuna mul sai raha enne otsa kui jõudsin soetada riiulid või mingid korvid oma hetkel vaid liugustest ja ühest vaheseinast koosnevasse garderoobi. Täna muidugi läheneva palgapäeva ootuses veebipoes korvtorne vaadates näen, et mulle meeldiva korcpüstaku järelmaks oleks mingi 3 eurot. Normaalne! Ok seda 100 eurot mul jah poleks nüüd enne palka niimoodi võtta olnud, et see püstak lihtsalt ära osta ja kohvrid lahti pakkida. Aga no kurja – seda kolme igakuist eurot ma ju ei tunnekski!  Mitte, et mul hädasti neid järelmakse siis eluaseme laenu otsa vaja oleks aga no KOLM eurot ja oleks selle kohvri otsas elamise ära saanud lõpetada! Aga muidu – mis oleks mõttekam garderoobi sisse osta – korvpüstak või riiulid?

Ahjaa – vaadake kui lahenda rakenduse mu lapsed kassi kraapimispuuks disainitud tugipostile leidsid 🙂

 

Hirmudest…

Kui ma oma Eestisse tuleku mõtteid jagan, siis kohtan ikka neid kes ütlevad, et ega ei ole Eestis kerge tööd leida ja hakkama saada ja kole ja hall on ka veel takka otsa.

Mu Ghana ülemused kipuvad ka hirmus süstima, et kindlasti saab jube raske olema tööd leida ja Ibrahim KOHE KINDLASTI ei leia midagi teha jne.

No lihtne kindlasti ei saa olema. Kes ikka tahab tööle võtta ema, kel laps isegi veel 1.5 aastane pole. Või kuhu ma selle lapse üldse panen kui tööle lähen. Et, äkki oleks pidanud ootama kolimisega kui laps lasteaia ealine või kui ilmad ilusamad või kui meil rohkem raha on või….. jne jne jne.

Aga ausalt öeldes, nii ma jäängi edasi lükkama ja ei tule siit kuskile enne kui ma olen 45 ja siis ei leia ma tööd kuna ma olen liiga vana ja sada muud häda! 🙂

Niiet me siiski tuleme talvel. Kõige hullemal ja külmemal ajal. Ja nii on kevad ja ilusad ilmad iga päevaga järjest lähemal.

Ma olen täiesti valmis selleks, et mõnda aega elame me täiesti vaeselt. Noh see periood kus ma tööd otsin ja nii. Tulles nüüd aitab järgmisel 4l kuul emapalk vähemalt üüri ära maksta ja see juurde genereeritav osa ei peagi esialgu olema hirmus suur. Kui suudan müüa iga kuu vähemalt kaks kodulehekülge, siis esialgu peaks sellest piisama küll.

Korter sai ka ettenägelikult renditud odavamapoolne. Samas SUPER asukoha ja hooviga just lastele mõeldes.

Kurja! Ma sain Ghanas hakkama ilma algkapitali, dokumentide ja tutvuste pagasita (tõsi, ka ilma lasteta). Mis mõttes ma siis oma kodulinnas ei saa?

Halvimal juhul tuleb turgu solkida ja veebi üliodavalt müüa või minna kuskile kassapidajaks, mis tõesti ei ole minu esimene karjäärivalik aga see ei tähenda, et näiteks umm kuuenda valikuna ma seda siiski ei võtaks).

Ma saan hakkama! Küsimus on lihtsalt selles KUI PALJU pean ma oma esialgseid unistusi muutma ja seatud latti langetama!