Lastehoiust ja rannarõõmudest

Pole mingi saladus, et kasutan tihti lapsehoidja teenust. Tööpäevad ju kestavad mul suvel kella 21ni ning tihti rakkes ka nädalavahetustel samas kui lasteaed töötab ikka E-R ja 7 – 18.00 

Ma olen mõelnud küll, et igas linnas võiks olla vähemalt üks selline lasteaed, mis töötaks ebatraditsioonilistel aegadel. Ma muidugi ei arva, et sellises lasteaias võiks lapsed siis viibida mingi 7 päeva nädalas ja poole ööni. Oh ei! Sellises lasteaias võiks lapse aiagraagik järgida lapsevanema töögraafikut. Noh et kui lasteaed ise olekski avatud 24/7 siis võiks süsteem olla umbes nii, et lapsevanem esitab iga kuu lasteaiale oma kinnitatud töögraafiku ja vastavalt sellele koostataks lapse lasteaias käimise graafik. Selline graafiku esitamise nüanss oleks siis oluline seetõttu, et lapsevanemad ei hakkaks pikalt avatud olevat lasteaeda ära kasutama ja ikka ise ka oma pesamunadele aega leiaks….

Oeh…. nüüd läks unistamiseks…!

Tegelikult tahtsin ma oma tänasest päevast rääkida!

Tänane plaan oli võimalikult palju aega veeta lastega õues. Aga see plaan läks veidu luhta – eriti just selles osas, mis hommikupoolikut puudutas.

Nimelt läheb mu laste lapsehoidja uuest nädalast laagrisse kasvatajaks ja mul oli kiirelt asemikku vaja. Kuna suvisel ajal on tööd palju, ei olnud ka Agentuuril, millega koostööd teen kohe kedagi võtta.

Nii läkski, et lastega õue minemise asemel hakkasin sõbralistile kirjutama ja kuulutusi postitama – lähenes ju esmaspäev (mil on mu järgmine tööpäev) lausa kohutava kiirusega. 

Kuulutused postitatud – hakkasin oma telefonis postituste lehtedele “refreshi” tegema. Ei miskit.

Lastega õue jõudsin ma alles kella 1 paiku, mil ma muidu oleks plaaninud juba tuppa tulla, et Marie lõunaunne sättida.

Nii läkski päev täiega nihkesse. Pärastlõunal aga hakkas kuulutuste peale lõpuks kõnesid tulema ja ma rahunesin maha. 

Täna oli ka üürimakse päev ja nii võtsin lapsed näppu ja sammusin ranna poole, kus teadsin olevat lähim pangaautomaat. Minu korteriomanik on ise ka ranna lähistel tööl niiet kõik klappis ideaalselt. Veetsingi lastega rannas aega seni kuni korteiomaniku töövahetus algas ja käisin üürirahaga tema poolt tagasiteel koju läbi.

Seal aga teatas toidulõhnade peale Salam-Silver ” I am so hungry!” (Ma olen nii näljane) – nii ei jäänudki muud üle kui peale üürimakset järjekorras koht sisse võtta, et süüa-juua osta. Silver hakkas kohe järjekorras kaaskannatajatega suhtlema – seletas, et tal on kõht tühi ning näitas, et muuhulgas on tal ka raha. 20 senti oli tal siis näpu vahel. Kui tuli minu kord tellimus sisse anda ulatas Silver kassatädile püüdlikult oma 20 senti. 😁 See jäi jotsiks – ma maksin kaardiga!

Natuke tuli söögi saamist oodata ning selle aja peale sai omad portsud kätte paar meie ees varem oodanud klienti. Silver teatas leti ees teenendajale see peale sõjakalt “kuule mul on ju ka kõht tühi!” 😂 Tundus, et selgitus töötas, sest järgmisena oligi meie kord oma toiduports kätte saada.

Lapsed nägid söögikohas ka laude-toole ning tahtsid kohe sinna sööma jääda. Aga ma suutsin nad ikka koju meelitada. Oli ikkagi suht väsitav olnud lastele mööda batuute ja muid atraktsioone järele joosta.

Ahjaaa muideks – meie rannalähedane üürikas jääb septembri alguses vabaks, sest kolime siis oma ostetud koju. Seega kui sulle meeldiks elada Pärnu rannas vanemat tüüpi ning üsna soodsas kolmetoalises ahiküttega korteris siis anna endast märku! Siin on ka vahva tagaaed ning grillinurk ja suveks välja ei visata!
Meie tänane õhtupoolik pildis

Pärnu lapsehoidjad

Kuna minu tööpäevad kestavad kauem kui lasteaed lahti on, ning abikaasa on endiselt tööl Lääne-Aafrikas, siis kasutan tihti lisa abi, et lapsed hoitud oleks sel ajal kui mina tööl.

Ema aitab kõige rohkem muidugi. Aga tänapäeva vanaemad ei ole mingid kodus istujad ja sokikudujad, kel muud targemat teha pole kui lapselapsi vaadata. Vot meie peres on ka nii, et ema igati tegus. Käib lasteaias tööl, teenib lisa majahoidjana ning õhtuti tegeleb tantsimisega. Küll tantsib ise Pärnu Showtantsu pundis Kelmikad Mannikesed, küll õpetab rahvatantsu teistele huvilistele. Tänagi tuiskab kuskile linnast välja esinemisele….

Seega lisaks emalt saadavale abile, ostan sisse veel teenust Agentuurilt Pärnu Lapsehoidjad. 

Pärnu Lapsehoidjad on tegelikult üsna uus ettevõte ja asutatud just noore üksikema poolt, kes nägi linnas vajadust lastehoiu teenuse võimaluse järele just väljaspool lasteaia lahtioleku aegu.

Sest noh olgem ausad – kui palju on meie linnas neid kontoriametnikke, kes käivad tööl kaheksast viieni? Suur osa lapsevanemaid töötab kaubanduse või teeninduse sektoris ning kaubanduse ja teeninduse sektoris töötamine tähendab seda, et sa ei jõua oma lapsele enne kella 18t lasteaeda järgi.

Siis kui ma alles tulin Eestisse oli Pärnu Lapsehoidjate Agentuur alles väga pisike ja neil ei olnud minule hoidjat pakkuda nii tihti kui mul vaja oleks olnud. Nimelt hakkasin ma tööl käima siin veel enne kui Sahar Marie sõimerühma ealiseks  sai ja seega vajasin algusaegadel lastehoidu, mitte paariks tunniks õhtul, kui lasteaed kinni on, vaid ikka terveks tööpäevaks.

Või vähemalt seniks kuni ema tööpäev lasteaias lõppes. Ja siis suunas Pärnu Lapsehoidjad Agentuuri esindaja mind ühe teise vahva neiu juurde, kes mind hädast välja aitas. Aga nüüd olen otsaga tagasi teenust ostmas Agentuurist Pärnu Lapsehoidjad.

Agentuur on vahepeal kasvanud ning nüüd on seal juba terve ports lapsehoidjaid tegutsemas. Ning meie pere suhtlebki seal kahe hoidjaga. Kui sellel, kes tavaliselt minu lapsi hoiab, ei ole võimalik tulla, on kohe asendaja võtta. Ja lapsed klapivad väga hästi mõlema hoidjaga.

Mulle meeldib see, et kui mingil põhjusel ise ei saa klienti aidata siis on ettevõtjal julgust see klient vajadusel konkurendi juurde saata. Nagu minuga kevadel läks. Sest näe –  nüüd olen ma ikkagi tagasi algallika juures :).

Siis kui SEBs laenunõustamisel käisin, siis ka nõustaja julgustas mind võtma pakkumist ka konkurentide juurest sest arvas, et väiksemad pangad Krediidipank ja Citadele võiksid mulle suuremat summat võimaldada.  See andis hoobilt tollele nõustajale minu silmis pluss punkte –  et ikkagi inimene, ja soovib mulle/kliendile parimat.

Pärnu Lapsehoidjad Agentuurile aga soovin uueks aastas palju kliente ja jõudsat kasvamist, et aasta lõpuks võiks sama katuse alt olla välja kasvanud ehk ka filiaalid Tallinna Lapsehoidjad ja Tartu Lapsehoidjad 🙂

 

Kodune isa

Teisipäeval siis jõudis abikaasa Eestisse. Ega temaga väga palju aega ei olegi saanud veel koos veeta, sest ma olen nüüd järjest tööl olnud. Ja tema on siis kodus lapsi hoidnud. Tegelikult käivad lapsed lasteaias ja koduseks isaks ei ole mul plaan Ibrahim muuta kuid siiski….

Kuna lapsed pisut tõbised sobis mulle ideaalselt, et ta just teisipäeval laekus. Mul just oligi käsil peamurdmine, et mis siis saab kui lapsi kolmap lasteaeda ei saa saata….

Ise ma hoolduslehte väga ei tahaks veel võtta. Mul graafiku alusel töö –  käin pikk ja lühike nädal. Ehk siis laste tõbisemad hetked olen korraldanud nii, et kas ema aitab hoida või palkan lapsehoidja paariks päevaks, sest kohe kohe on ju paistmas graafikujärgne vaba päev.

Nüüd siis Ibrahim, kes on hetkel töötu, hoiab ja ema käib tal peale oma tööpäeva lõppu abiks teda jalutama ja muidu suitsupausidele lubamas 🙂

Eile, siis abikaasa uuris mu käest keset tööpäeva, et kas ma usun, et ta on kolm korda juba maja koristanud ja “jälle on sassis”. Uskusin 🙂

Nüüd siis teab….

Siiski esmap, või hiljemalt teisipäeval loodan lapsed lasteaeda tagasi saata ja siis saab Ibrahim ka rohkem võimalust linnaga tutvumiseks. Ma soovitasin tal ka otsida Eesti keele kursusi, millega siis tegeleda kui lapsed lasteaias on.

Kui üleeile läks tal laste magama panemine suht üle kivide ja kändude – st Maril unustas mähku vahetada ja Silver kustus päeva riietes ära, siis eile oli ta kaks last magama saanud juba 20 ajal ja minu üllatuseks lausa õigetes pidzaamades (kuigi kahtlustan selles pidzaama asjanduses ema kes u 18 ajal meie poolt läbi käis)  Aga no muidu tubli töö ju!

Mustlaslaste Elu

Ei saa salata, et minu lapsed on parasjagu vintsutusi saanud:  3 aastane ja 1.5 aastane – kumbki sündinud Eestis, elanud SUURE OSA oma elust Lääne- Aafrikas, nüüd jälle Eestis. Silver on reisinud isaga ka Liibanonis.

Aafrikas käis Silver eelkoolis, Mariel oli hoidja.

Peale seda kui tagasi Eestis olles töö leidsin komandeerisin lapsed kaheks nädalaks tädi juurde Raplamaale, kus nad käisid lasteaias. Sealt naasnuna on meil kodus lisaks vanaemale lastel silma peal hoidnud erinevad hoidjatädid ja nüüd on nad jälle lasteaias. (Suhkrumari sai ametlikult lasteaia ealiseks alles 3 päeva tagasi).

Pole siis ime, et ükskord meid külastanud sugulase nalja peale Silver oma koti pakkis… 🙂

Nimelt hakkas sugulane rääkima (äsja Raplamaa komandeeringust tulnud ) Silverile sellist vigurijuttu:

“Noh Silver nüüd tuled minu juurde Lavassaarde…oled nädalakese seal…käid lasteaias….”

Silver ei kostnud selle jutu peale midagi. Läks võttis hoopis kilekoti ja viskas sinna sisse natukene riideid, mõned mänguasjad ning lohistas koti esikusse…. Valmis minema ta oligi. 🙂

Niiet nagu ma arvasingi läks lasteaia ellu sukeldumine neil ludinal. Ei mingit nuttu ega emme igatsemist. Esimesel päeval läksime harjutama vaid kaheks tunniks ning kui siis äramineku hetkel kasvatajatädi Silverile “ta-daaa” lehvitas, arvas Silver, et hüvastijätt on hoopis mulle mõeldud ning keeras ümber ja lehvitas mulle hoogsalt koos kasvatajaga “Ta-daaa”! Tüng! Ma võtsin nad siiski endaga kaasa….

Niiet jah lasteaed ei olnud katsumus – palju suurem katsumus on kolm kodust ööd ilma kaisukala Nemota, kes lastehoidu jäi. Tähendab, loodetavasti ikka jäi sinna ja me saame ta sealt kenasti Esmaspäeval kätte…..

Uue, säravpuhta Nemoga Silverit ei lollita. See on meil olemas ja see lükati eile öösel põlglikult tagasi.

Silver tahab hallikat,  enda ära lätsutatud, kes teab mis baktereid täis,  Aafrikas ja Liibanonis reisinud Nemot!

Nemo, lapsed, Tagasi eestis, kaisukala, kaisukas, eriline asi, lasteaed, mustlased, rännakud lastega, komandeering töö,
Nemoga Kokrobite rannas

Tartu – töötavate lastevanemate sõbralik linn??

Ei ole saladus, et ma Ghanas ameti maha panin ja Jaanuarist Eestis tööd otsin.

Elulookirjeldusi saadan ma ettevõtetesse üle Eesti. Just 5 min tagasi sai CV teele saadetud Tartusse.

Järgmine käik oli Googlesse, et uurida kuidas seal on lood lastehoidudega, kes võtavad rühma ka nooremaid kui 1.5 aastaseid lapsi. Sahar-Marie nimelt sai alles aastaseks.

Ja ohhoo ohhoo – tundub, et Tartus on lood selliste asutustega palju paremad kui Tallinnas ja Pärnus. Mõne minuti jooksul leidsin kaks lastehoidu, kes aksepteerivad nooremaid kui 1.5 aastaseid Lepatriinula ja Kaheksajalg. Kaheksajala hinnakirja ei hakanud kodulehel silma aga Lepatriinula tundus küll väga soodne Tartu sissekirjutusega lastele.

Päris ilusaid kortereid pakutakse ka üürida hinnaklassis KUNI 300 eurot kuu!

Ehk on Tartu minu tulevane kodulinn?

Mulle täitsa meeldiks see mõte kui sinna vaid tööpakkumisi rohkem oleks….

Mu Cv-s on palgaootus üpris krõbe. See sai sinna Tallinna hindu vaadates keevitatud ja seal arvestasin ka faktiga, et tuleb kasutada lapsehoidja abi, niiet ka lapsehoidja palk sai CVs minu palgaootuse sisse peidetud. Tartus kui lapsed Lepatriinulasse saaks oleks elu kohe palju soodsam!

lapsed, 1ne ja 3ne, nunnukas
Salam-Silver ja Sahar-Marie