Keeleõpe Eesti poppmuusika saatel

Kuna meie Eestisse kolimine on juba päris lähedal siis otsustasin tugevamalt panustada ka laste keeleõppesse. Eesti keele õppesse siis.

Ma olen tähele pannud – absoluutselt kõik jääb lastele paremini külge kui see neile ette laulda.  (Mu 1aastane oskab juba mitmeid inglisekeelseid popplaule kaasa laulda)

Seega otsustasin neile youtubest alla tõmmata Eesti muusikavideod. Kriteeriumiks oli, et võimalikult lihtsate ja väheste sõnadega laulud peavad olema.

Ja lapsed kuulavad, õpivad – lapsehoidja ka õpib. Alles eile kuulsin teda last vannitades kõva ja selge häälega laulmas “LIIGUTAGEEEE PEPUT, LIIIGUTA-GEEE PEPUT”

Ma alguses kartsin, et  see nägu seal kaadris hirmutab tütre ära, aga ei. Talle täitsa meeldib.

Ma ei tea, kas asi on minus või laulab see tüüp aksendiga?

Kusjuures mingi eelmine nädal hüüdis Silver õele täiesti ootamatult: “Ahal-Maliii tjule siia! Tjule Tjule Tjule!” Ja mul oli hämming, et jeerum milline aksent.  See “Tule siia” fraas käib mitmest repertuaaris olevast laulust läbi – kaasarvatud sellest “Liigutage Peput” loost. Teine on 42GO  “Jou kutt kuule tule siia”

Igal juhul pidin ma naerukrambid saama siis kui Silver koolis oli ja Lapsehoidja u 7aastane õepoeg Silveri jalgatega lükataval motikal mööda mu elutuba ringi sõitis samal ajal lauldes “Mul on bemmil uued kummid” : ) 🙂

Et kui see poole päevaga juba talle niimoodi külge hakkas siis on lootust, et Eestisse tuleku hetkel on ka Silveril tähtsamad “kurameerimis fraasid” selged.

Aga siia lõpetuseks hoopis üks lõimumise video Ghana loo järgi. (Sorry nende bling bling-ide pärast mis sisse jooksevad – abikaasa suhtles muga Whatsappis samal ajal kui telefoniga videot salvestasin)

Lääne-Aafrika pop muusikat

Teile, kes te seal hangede vahel: Sulage üles!!!

Siin siis muusika, mis sel aasta meie kandis kuum. Näis, mida järgmine toob!

Praye “Angelina”

Bracket “Yori Yori”

“Ashawo Ashawo”

Wanlov The Kubolor “Kokonsa”

P-Square “Do Me”

Keche “Pressure”

Tervitused lähevad viimases muusikavideos osalenud Briti vabatahtlikele Elminas 🙂 (Ilmuvad ekraanile loo teises pooles ;))

How many there is Estonians in Ghana now? Plenty!!!! :)

Ligi 3 nädalat tagasi sain Ghana MTN numbrilt Eestikeelse telefonikõne… ehheeee…!!! 🙂

Helistajaks oli Marko. Eesti kutt, kes värskelt sama päeva hommikult Accras lennukilt maha oli astunud. Mis siin pikalt ikka mõelda, leppisime et kohtume mõne tunni pärast Venuses (no kus siis veel, eks?)

Esimene mulje näost näkku kohtumisel: “Aaaaapppppi see kutt ei räägi ju üldse!!!!” Aga siis meenus Eestlaste kohta käiv vanasõna “Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama” Ja nii oligi, kui jutulõng lahti läks sain teada palju huvitavat tema hämmastavatest tegemistest. C’mon lennata Lääne Aafrikasse, et matuseid uurida on ikka suht hämmastav. Ja ei tee ta seda nimelt mitte esimest korda… Aaaaaahhhh?!?!!! Igastahes teadis Marko rääkida, et seal piirkonnas kuhu ta läheb on just matuste hooaeg alanud ja ta kavatseb osa võtta kõikidest sel ajal menüüs olevatest matustest. Eelmine kord kui ta Ghanas oli osales ta seitsmel matusel. Wow!!! Olles poole silmaga siin matuseid kõrvalt näinud tean järeldada, et tüüp hakkab palju pidu saama. Nimelt korraldatakse siin kellegi matmise puhuks üks korralik 3-4 päevane pidu, mida eelnevalt reklaamitakse nelja värvi prindi reklaampostritel. Noh linnas on vähemalt nii… eks külaelu kuhu Marko läheb pisut ikka erineb…

Mina kippusin tantsule ja nii sai Venusest hiljem edasi mindud Duplexisse. Jõudsime sinna kingakarbiks kutsutud öökluppi üpris vara ja nii jäi mul aega Markole tutvustava tiiru tegemiseks. “See on see tüüp kes töötab seal, ja see omab toda baari seal,aaah ja ne se eon mu klient.. see kamp on sealt pärit, näe Leedukad… jne”

Marko: “Sa tunned vist kõiki, kes siin on?”
Mina: “Tunnen – no suht koht tean põhimõtterliselt kõiki siin jah…. aa ei… see paarike, kus see blond tüdruk… noh need praegu sisse astusid… mhmm…. ma näen esimest korda!”

Vaevalt olin selle lause lõpetanud kui saali teises otsas hängiv Leedu poiss Saulius minu juurde tormas: “Come!” tirib mu uustulnukatest paari juurde ja lausub blondiinile: “Hey, Estonian – meet one more Estonian…” “Two more Estonians!” täiendan Markole osutades.

No, mis välja tuli – Eestist pärit Paulina on juba kaks aastat minuga samas linnas elanud. Tõesti viimane aeg tutvumiseks 🙂

väga tore õhtu oli. Hea meelega oleks rohkem Markoga chillind aga mu Itaalia/Liibüa silmarõõm laekus kohale ja hakkas tähelepanu nõudma – mis seal ikka 🙂

Nädal hiljem chillin Luciaga kontserdil. Helistab Marko, keda ma ammu olin arvanud Põhja-Ghanas matustel olevat. “Me oleme Alliance Francaises – tule kohe siia, ma tektsin sulle koordinaadid aga sa hakka juba taksot v6tma, KOHE!” No super kontsert oli käimas ja ei olnud aega raisata. Minu jaoks tähendas super kontsert, et muu mudru hulgas oli oodata lavale astumas kahte väga head artisti. Canoe kontserdist meelde jäänud Efya ning rahvusvaehliselt tuntud lahe kuju Wanlov the Kubolor. Peale mingit suht mõttetuid hip-hopi vendi püüdsin ma lisa lugu välja röökida, et Markole takso sõidu aega võita ennem kui lemmikud lavale asutavad.
Varsti ta jõudiski ning sai kuulda nii Hip-Hopi, Reggaet kui ka õhtu naelu Efyat ning Wanlovi. Aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaah!!!! Wanlov – njaaa kohalikule publikule tema tutvustamist ei vajanud.

6htu juht: “And now let me introduce you….” Paljasjalgne Wanlov hiilib lavale.
Public: “Woaaaaaaaaaaaaaaaaaaaah!!!!!!!!!”
6htu juht: “Ok I dont need to introduce….”

Minu silmarõõm Andre muidugi ei mõistnud, miks mulle ja kõigile teistele naistele see Wanlov nii hirmsasti peale läheb – laulda ta ju ei oska… No kuidas ei oska????? misasja, kurat!!! Tema fännatud hip-hopparid hoopis ei oska… !!! 🙂

Emmmm kas ma mainisin, et Wanlov põhimõtteliselt ei kanna jalavarje ega pesu ja muidu? Niie esinemise ajal oli tema kaunis keha õhukese Ghana lipu sisse mähitud, millest väga aimatavalt kumas läbi khm…hõkm… keskendumisraskused?

Lahe kontsert oli. Pärast jälle kingakarbikluppi st Duplexisse Marko, Lucia ja Andrega.

Esmaspäeva hommikuks laekus veel Põhja-Ghanast Eesti tüdruk Irita, kelle ennem lennukile lubamist Lucia korraks Takoradisse vedas. Kui kõik lennud plaanipäraselt lähevad jõuab ta täna Eestisse tagasi. Jõudu sinna hangede vahele!!!!

Logistiline meistriteos

Ghanas on aja m6iste täiesti midagi muud, kui me harjunud oleme. Olen siin kyll juba yle aasta elanud, aga ikka kipub ununema. Ma olen ju nimelt see paanitseja, kes igale poole varem kipub kohale minema. Reedel toimus Accras rahvus teatris fantastiline kontsert, esinejateks 4 tuntud Aafrika diivat: Neka Nigeeriast, Gena West Nigerist (Kalabari), Bibie Brew Ghanast ja Efya samuti Ghanast. Minule isiklikult meeldisid enim Efya ja Nneka.

Kontserdi algusajaks oli kuulutusel märgitud 6.30. Kirun m6ttes, seda lollakat algusaega. Reede6htu – l6petan töö 6htul kell 5, ilusaks ka vaja ennast teha ju, ja siis läbi REEDE6htuse ummiku teatrisse.

Kell 6 saan Lucialt s6numi, et ta alles teel kodu poole riideid vahetama, kohtume teatris kell 7. Ok. K6lab m6istlikult – Ghanas ju niikuinii mitte midagi täpselt ei alga. Kuiv6rd Lucia uus kodu on ypris 6nnetus kohas, ei joudnud me teatri juurde mitte varem kui 7.40 6htul.

Väljun taksost ja jooksen piletimyygi laua poole. V6tsin kiirust maha kui nägin, et yks Metro TV kaameramees mu sihikule v6ttis, ostan pileti ja liigun v6imalikult elegantselt kiirustades majja. Seal kontrollitakse mu pilet ja palutakse saali veel mitte minna vaid ringi jalutada. “Ahaaa, vaheaeg” – M6tlen. Otsin Luciat, kes ka äsja saabunud oli, idioot Metro TV-st ikka veel kaameraga kannul. Saan teada, et kontsert ei ole veel alanud. Teeme baaris yhed dringid ja r66mustame, et 6igeks ajaks ei tulnud. Kell 8 otsustasime siiski saali minna. Peale meie istus seal veel kymmekond inimest. Njaa – eks ta ole, piletihind oli ju päris kr6be. 30 cedit ehk ligi 270 Eesti krooni. Ootame. Umbers 8.30 hakkab saal vaikselt täituma – inimesed tulevad naerul sui nagu see oleks täiesti normaalne aeg laekuda kell 6.30 algavale kontserdile.

Kell 9 siis k6lavad esimesed muusikahelid – L6puks ometi!!! P6him6tteliselt Ghanas konsert v6i teatrietendus ootab kuni publik suvatseb laekuda – ja rahvas teab seda. Tundub, et seekord täitus saal oodatust pisut hiljem, nimelt esimene esineja Gena West vabandas ja oli sunnitud oma etteaste pisut lyhemalt tegema, kuna kiirustas lennukile. Kontset oli pikk.

Sydaöö ajal ennem viimast esinejat tekkis pikem paus. Mängis kohalik jazzband ja kontserdikylastajad hakkasid vaikselt ära liikuma. Peale 20 minutilist ootamist ilmus Nneka lavale – vabandas pika ootamise eest ja p6hjendas seda lennuki hilisema maandumisajaga. Etteaste oli super!!!

Wow – pean kiitma korraldajate julgust. Planeerida selline yritus, kus esimene esineja peab peale etteastet tormama lennukile ja viimane esineja saabub lennujaamast alles kontserdi jooksul!!! Hämmastav! Ja seda k6ike veel Ghanas, kus kellaaegu ei peeta millekski ja yritust planeerides sa arvestad asjaoluga, et publik laekub algusajast kolm tundi hiljem.

Kontserdi ajal istus meie k6vel yks raadiotöötaja, kes märganud kuiv6rd me naudime muusikat kinkis meile kaks tasuta pääset järgmise päeval samas majas toimuvale “Raadio otsib superstaari” yritusele. Algusajaks kell 7. Kell 8 läksime Luciaga täiesti rahulikult 6htusöögile ja teatrisse siis peale seda. Pääsesime k6igest pooletunnise ootamisega :)!

flaier