Kuidas ma voodit ostmas käisin.

Kui ma mõni aeg tagasi blogis kurtsin, et minu rahakotile vastavat voodit + madratsit on pea võimatu leida, soovitasid blogilugejad mul piiluda ühte konkreetset Mööbli Ringluse poodi. Piilusingi. Ma tegelt ei tahtnud alguses üldse kadutatud mööblit (mõtlesin, et olgu pigem vähe, aga olgu uus) aga tolles poes olid tõesti väga uueväärsed mööblitükid siis leidsingi sealt endale sobiva voodiraami ning madratsi. Ma tooteid otseselt kinni ei pannud, lihtsalt seletasin seal, et tulen peale 19.04 ja ostan ära. Tegelikult läks mul korteri kätte saamisega pisut kauem aega ja oma voodit ostma läksin ma emaga koos eile.

Ainult, et poe uksed olid lukus. Tuttavat kaubikut ei parkinud maja ees, poe sildid olid kadunud ning naabrid rääkisid, et kuu aega pole seal liikumist täheldanud.

No tüng. Egas siis midagi – otsustasime mujal ringi vaadata kuigi rõõmustavat tekstisõnumit palga laekumisest polnud veel tulnud ning kontol oli vaid konkreetse voodi jaoks broneeritud 120 eurot. Aga noh vaba päev ja linnapeale olime juba tulnud….

Läksime tehnikapoodi ja silma hakkasid külmik ja mikrolaineahi… Emal oli mugavalt selle poe kliendikaart ka… Niisiis sõitsime Väike-Postisse kliendikaardi järele ja külmiku jaoks planeeritud tühimikku mõõtma. Kõik klappis. Tagasiteel poodi laekus ka palk ning lisaks saime teada, et ühes Pärnu mööblipoes on käimas tühjendusmüük. 

Nii külmkapi transport korraldatud ja mikrolaineahi soolaleivakingiks saadud, jätkasime voodiotsinguid. Voodi asemel leidsime hoopis nurgadiivani (mida ka muidugi oli vaja, aga kauges tulevikus). 

Diivaniga ma lihtsalt sattusin sooduka ohvriks. Korralik nurgadiivan oli mu suur unistus ja muudkui vasardas peas, et 300 euroga ei saa ma mingi nipiga hiljem normaalset nurgadiivanit sest TÜHJENDUSMÜÜK ju!

nurgadiivan, odav, soodne, mööbli5, lõpumüük
lahtikäiv, pesukastiga – ODAV – no mida veel tahta.

Netipoodides muidugi leiab 300-400 euroseid diivaneid aga neid ei saa katsuda ja proovida – et kas on ikka korralik toode.

Antud diivan sai aga poes põhjalikult läbi trambitud ja kinni-lahti loksutatud.

Aga püsivaks magamiseks diivan ei sobi ja olgugi, et rahad läbi, jäi mul see varem nähtud voodi ikka kripeldama. No see, mida ma üldse ostma läksin.

Igaljuhul otsustasin Aprillis külastatud aga nüüd suletuna paistva mööblipoe kontaktid välja kaevata.

Google mind ei aidanud. Aga varem sama poodi soovitanud blogikommentaator jagas Facebooki linki, mis mu päeva päästis! Pood polegi lõplikult kadunud vaid sealne asjapulk on hoopis Soomes varustust täiendamas. Sain ta Facebookist kätte ning Neljap on lootust isegi ihaldatud voodi koju saada.

Oleks ma varem teadnud, et voodi ostan, siis oleks diivanitehing ilmselt tegemata jäänud aga nüüd pole miskit muud teha kui püksirihma pingutada.  Sest noh eelarvesse mittemahtuvaid kulutusi sai 300 euro eest. Külmkapp oli eelarves ja odav voodi samuti. 

Ema ütles, et ega ta lapselapsi nälga ei jäta – no mul endal küll tuleb seoses töökoha vahetusega veidi pealinnas tiirutamist aga no küll hakkama saab. Mul on õnneks komme rahasid “enda eest” muudele kontodele peita. Nii laekub mul näiteks lasteraha hoopis Danskesse, et hädaolukorras kuskilt võtta oleks.  Kuigi siis kui ma seda korteri sissemaksu raha kokku kraapisin siis ma korra kasutasin juba seda “hädaolukorra” võimalust aga eks üks kuu on seda nüüd sinna tagasi tiksunud niiet abiks ikka. 

Tule suveüürnikuks!
Muidugi oleks tore kui keegi vahva inimene mu pesa kohe Mai kuu sees rendiks – nii nädalakese. Siis saaks juba suurema augu eelarvest ära 🙂

Hetkel ta veidi tühavõitu on aga no köögimööbel on sees – külmkapp, grilliga mikrolaineahi, praeahi, 2 plaadiga pliit, pesumasin.

Dushinurk on väga mõnus – kasuta käsidushi või seda otse pähe voolavat dushi – või mõlemat korraga.

Õues lastele mõnus mänguväljak.

Nurgadiivan tuleb laupäeval. Seni asendab diivanit kushetist ja madratsist kokku pandud moodustis. (kushet ja madtats jäävad lisamagamiskohtadeks korterisse) ja kaheinimese voodi on ka tulemas. Võrevoodit saab küsimise peale.

madrats, kushet, diivan, alternatiivdiivan
ajutine diivan madratsist ja kushetist

Söögilaua ja toolidega hetkel probleem. Üks riiuliteta kummut täidab lauafunktsiioni ja istumiseks toon Jyskist taburetid. 

kummutist söögilaud

Korter on tuunimisel-täiendamisel. Niiet üürniku tuleku ajaks võib olla lisandunud veel üht-teist mõnusat.

Hummmm no ütleme esialgu 30 euri ööpäev nädala sees ja 50 nädalavahetusel?

Asukoht on vinge: Pärnu Kesklinn. toidupood 100m kaugusel. Rand 10 minuti jalutuskäigu kaugusel (mitte, et seal praeguse ilmaga miskit teha oleks 🙂 ) Väiksemas 8 korteriga majas. Parkimiskoht hoovis.

Usaldasime liialt pankasid…

See postitus on inspireeritud Malluka 4. märtsi postitusest, mis omakorda oli inspireeritud Roaldi nädala “Pankrotis Eestlaste” teemast.

Mallukas valis välja ühe pere, kes sattus raskustesse kuna usaldas liialt pankasid ning kogub nüüd selle pere abistamiseks raha. Väga armas teguviis minu meelest. Las kogub – mul pole selle vastu midagi. Mis mind aga häirib on hoopis see süüdistus pankade suunal. Et pere sattus raskustesse kuna usaldas liialt pankasid. Teemat edasi uurides selgus, et nad olid võtnud uue korteri ostuks laenu enne kui vana elamine müüdud.

Ja see olevat siis kuidagi panga süü?

Et perekond plaanis küll kõigepealt ühe korteri maha müüa ja seejärel alles teist osta aga pangad rääkisid nad ümber? Tõesti?

Kas tõesti võttis panga esindaja nendega ise ühendust ja keelitas, et “ou kuulge, ärge oodake kuni vana korter müüdud saab – võtke ikka kohe laen?” No ma ei tea…kuidagi raske uskuda.….

Jah ma tean küll, et 10 aastat tagasi ületas krediitkaartide ja väikelaenude pakkumine nõudlust. Ma olen isegi sel ajal helistanud kliente läbi ja pakkunud krediitkaarti “igaks elu juhtumiks või abimeheks reisimisel” Aga minu mäletamist mööda eluaseme laenu küll keegi niimoodi peale ei surunud. Me ei olekski saanud ju seda teha, ilma et me teaks kellel on eluaseme soetamise plaan. Klient pidi ikka ise panga poole pöörduma ja eluaseme laenu taotluse tegema. Ok, siis kui see taotlus tehtud sai, vot siis ilmselt panga esindaja tõepoolest ei tahtnud potensiaalset klienti kergelt minema lasta ja keelitas nii kuis oskas. Aga ma sügavalt kahtlen, et ta sai anda lubadusi stiilis, et pereema ei kaota kunagi tööd või et vana korter leiab kiiresti ostja – need pole ju kuidagi panga mõjutada olevad valdkonnad, et neis asjus üldse panka usaldada.

Ma saan aru, et see kõnealune hapuks läinud laen oli veel võetud BIGBANKist – kas see, ei ole mitte see pank kus kõige lihtsamad laenu tingimused. Ehk siis see pank, kuhu minnakse laenu taotlema siis kui kõik teised pangad on “Ei” öelnud.?

Kui nüüd on BIGBANK oma krediiipoliitikat pisut muutnud, siis 10 aastat tagasi oli ta küll just see pank, kelle poole pöörduti viimasena. Siis kui mujalt laenu ei saanud.

Aga sellisel juhul – kuidas te saate öelda, et olete raskustes kuna usaldasite liialt pankasid? Pigem mulle tundub, et te just EI USALDANUD pankasid. Te ei usaldanud neid pankasid, kes hindasid teie krediidivõimet ja ütlesid EI! Muidu te ei oleks ju läinud BIGBANKist taotlema. Ehk oleks JUST pidanud pankasid usaldama. Ehk oleks pidanud usaldama neid rangema krediidipoliitikaga pankasid, kes lihtsalt PIDID teie teele sattuma enne BIGBANKI!

Palun ärge süüdistage oma jamades pankasid!

See, et mulle pankade süüdistamine sellises olukorras ei meeldi, ei tähenda aga, et pere peaks abita jääma. Mallukas on teinud väga toreda algatuse pere aitamiseks – tubli töö! Kes abistada soovib, leiab vastava üleskutse siit!