Hirmudest…

Kui ma oma Eestisse tuleku mõtteid jagan, siis kohtan ikka neid kes ütlevad, et ega ei ole Eestis kerge tööd leida ja hakkama saada ja kole ja hall on ka veel takka otsa.

Mu Ghana ülemused kipuvad ka hirmus süstima, et kindlasti saab jube raske olema tööd leida ja Ibrahim KOHE KINDLASTI ei leia midagi teha jne.

No lihtne kindlasti ei saa olema. Kes ikka tahab tööle võtta ema, kel laps isegi veel 1.5 aastane pole. Või kuhu ma selle lapse üldse panen kui tööle lähen. Et, äkki oleks pidanud ootama kolimisega kui laps lasteaia ealine või kui ilmad ilusamad või kui meil rohkem raha on või….. jne jne jne.

Aga ausalt öeldes, nii ma jäängi edasi lükkama ja ei tule siit kuskile enne kui ma olen 45 ja siis ei leia ma tööd kuna ma olen liiga vana ja sada muud häda! 🙂

Niiet me siiski tuleme talvel. Kõige hullemal ja külmemal ajal. Ja nii on kevad ja ilusad ilmad iga päevaga järjest lähemal.

Ma olen täiesti valmis selleks, et mõnda aega elame me täiesti vaeselt. Noh see periood kus ma tööd otsin ja nii. Tulles nüüd aitab järgmisel 4l kuul emapalk vähemalt üüri ära maksta ja see juurde genereeritav osa ei peagi esialgu olema hirmus suur. Kui suudan müüa iga kuu vähemalt kaks kodulehekülge, siis esialgu peaks sellest piisama küll.

Korter sai ka ettenägelikult renditud odavamapoolne. Samas SUPER asukoha ja hooviga just lastele mõeldes.

Kurja! Ma sain Ghanas hakkama ilma algkapitali, dokumentide ja tutvuste pagasita (tõsi, ka ilma lasteta). Mis mõttes ma siis oma kodulinnas ei saa?

Halvimal juhul tuleb turgu solkida ja veebi üliodavalt müüa või minna kuskile kassapidajaks, mis tõesti ei ole minu esimene karjäärivalik aga see ei tähenda, et näiteks umm kuuenda valikuna ma seda siiski ei võtaks).

Ma saan hakkama! Küsimus on lihtsalt selles KUI PALJU pean ma oma esialgseid unistusi muutma ja seatud latti langetama!

 

 

 

Tartu – töötavate lastevanemate sõbralik linn??

Ei ole saladus, et ma Ghanas ameti maha panin ja Jaanuarist Eestis tööd otsin.

Elulookirjeldusi saadan ma ettevõtetesse üle Eesti. Just 5 min tagasi sai CV teele saadetud Tartusse.

Järgmine käik oli Googlesse, et uurida kuidas seal on lood lastehoidudega, kes võtavad rühma ka nooremaid kui 1.5 aastaseid lapsi. Sahar-Marie nimelt sai alles aastaseks.

Ja ohhoo ohhoo – tundub, et Tartus on lood selliste asutustega palju paremad kui Tallinnas ja Pärnus. Mõne minuti jooksul leidsin kaks lastehoidu, kes aksepteerivad nooremaid kui 1.5 aastaseid Lepatriinula ja Kaheksajalg. Kaheksajala hinnakirja ei hakanud kodulehel silma aga Lepatriinula tundus küll väga soodne Tartu sissekirjutusega lastele.

Päris ilusaid kortereid pakutakse ka üürida hinnaklassis KUNI 300 eurot kuu!

Ehk on Tartu minu tulevane kodulinn?

Mulle täitsa meeldiks see mõte kui sinna vaid tööpakkumisi rohkem oleks….

Mu Cv-s on palgaootus üpris krõbe. See sai sinna Tallinna hindu vaadates keevitatud ja seal arvestasin ka faktiga, et tuleb kasutada lapsehoidja abi, niiet ka lapsehoidja palk sai CVs minu palgaootuse sisse peidetud. Tartus kui lapsed Lepatriinulasse saaks oleks elu kohe palju soodsam!

lapsed, 1ne ja 3ne, nunnukas
Salam-Silver ja Sahar-Marie

No ma ütlesin, et tulge Ghanasse!

Näed kutsusin siin neide appi OK Accrasse, nojah suurt raha ei pakkunnud siis keegi ei taha tulla eksju. Nojaaa praegu oleks tööle saanud – Takoradisse, restorani majandama..

Ethel,

listen we need someone to the restaurant to takoradi, to manage, train serve, do bar and so on…. any idea of someone unemployed? girl, and expat.

Nojah kust ma võtan selle siis nüüd siis? Aga eks teinekord olete siis targemad…..

Ghanasse tööle??

Abikaasa hea sõber ehitab siia Accra külje alla Temasse (30 km “kiirteed” mööda) kasiinot ja otsib Mänguautomaatide Manageri (Slots Manager). Palk 2000 usdi kuus ja majutus.

 

Siin on muidu palju rumeenlasi kasiinodes tööl ja juba oligi suur Otsime Kasiinotöötajat läbi Rumeenia tuttavate käima läinud aga sain enne käe vahele, et miks mitte Eestist tuua hoopis. Mul kah hea kellegiga omas keeles lobiseda. onju.

 

Niiet kel huvi ja selles vallas kogemust on helistame ja kirjutame eks +233 263 9999 10 ja ethelkxxk@gmail.com

Viimane tööpäev!

Täna siis viimane tööpäev GSM torne ehitavas firmas.

Homme kolimine uude toredasse majja – ajee! Hüvasti veekatkestused!

Neljap alustan tööd uues kohas – saan lepingu ja viisa ja kõik asjad ka! Siis asun uurima pangakonto tegemise võimalusi – see sularaha kodus hoidmine on ikka täiega ära tüüdanud!

Natukene on vanas kohas juhmitamist, nimelt ei tuldud siin selle peale, et kui ma töötasin mitteametlikult ja lahkun nn suusõnalise kokkuleppe alusel, et ma siis ikkagi pea poole tööl oldud Septembri eest raha tahan.

Aga vot tahan küll!

Olukord Ghanas (laual on tööpakkumine)

Tehti huvitav pakkumine.

Elektiinstallatsiooni firmas projektidel silma peal hoida ja kuluarvestusega tegeleda alias juhi abi.

Firma pakub:
Palk katseajal 500 Eur kätte
Tasuta elamine kõigi mugavustega majas, muust Ghanast eraldatud valvega rajoonis kus on isegi tänavanimed. (Kolleegiga kahasse aga maja on piisavalt suur)
Tasuta Transport (St auto juhiga: tööle, koju, poodi – kolleegiga kahasse)
Maja abiline (peseb, triigib, koristab) – ettevõtte palgal
Kokk – ettevõtte palgal
Kord aastas lennu/bussipilet koju ja tagasi. (Mina saaks oma esimesed bussipiletid välja võtta 6 kuu pärast)

Kuidas on olukord Eestis?
Mis teie minu asemel teeksite?

Projektijuht

Minu töös GSM torne ehitavas firmas on väikseid arenguid. Kui ma ennist tegelesin põhiliselt fotode wordi dokumenti kleepimise ja auditite koostamisega siis tänasest on mul omaenda projekt juhtida. Kes oleks uskunud, et ma ühel hetkel töötan Aafrikas tegutsevas ehitusfirmas projektijuhina? Mina igatahes mitte 🙂 Projekt, sisaldab endas Vodafone levipunktide yleviimist diisel generaatoritelt loodussõbralike ja rahasäästlike LPG generaatoritele. Lahe!!! Loodussõbralikkus on ju niikuinii südamelähedane teema. LPG generaatoreid ei ole Ghanas varem paigaldatud, seega lubade välja ajamine tuletõrjelt ja keskkonnaametilt saab olema paras takistuste jada. Loodevasti ei jää miskit toppama probleemi “Me ei ole midagi sellist varem teinud ja järelikult ei tee ka nüüd” taha, millega Martin ja Alex puutusid kokku Ghana saatkonnas Malis.

Palka juurde uus töö veel ei tähenda, küll aga tähendab see kontoris veedetuid nädalavahetusi mis toob rahalise võidu meelelahutuse arvelt – juhuu! Tegelt ma olen väga rahul – tunnustust on siit võimalik teenida ikka paras ports. Tegelt on juba väga suur tunnustus see, et nii seksistlikus riigis naisterahvale nii tehniline ülessanne anti.

Ghana on minu meelest seksistlik riik – olen oma veebiäri tehes korduvalt seda tundnud – kliendid ikka katsuvad paika panna ja kipuvad mind tõsiselt võtma alles kui ma peale nende sõimu ja näkku karjumist nutma ei hakka.

See, et ma oma Elevandiluurannikul ja Burkina Fasos asuvatelt kolleegidelt saan e-maile algusesga; “Mr Ethel Kook” või “Good monring Sir” isegi peale nendega peetud pikki telefonivestlusi (ja ma ei ole eriti jämedahäälne) on rutiin. Nin Togos komandeeringus käies löödi minu ülikõrge enesehinnang (ma näen hea välja igas olukorras, kaasa arvatud sassis peaga ning vahetult peale voodist tõusmist) korraks kõikuma küll kui majaabiline mind hommikusöögilauas tervitas “Good Morning Sir!”

Koju tagasi?

Eks ma olen siin kodusel tööbörsil silma peal hoidnud juba mõnda aega. Sest lisaks passi puudumisele hoiab mind Ghanas kinni töö siin ning selle puudumine Eestis.

Täna sain telefonikõne Eestist, personaliotsingu firmast. Mhmm…. pärast kinnitust, et jah töö pärast tuleksin Eestisse tagasi ikka saadeti mulle tore üleskutse, kandideerida alale mis põhimõtteliselt tooks mu vanade liistude juurde tagasi.

Tööpakkumise sisu pani silmad särama ja tagasi mõtlema aegadele kus Eestis investeerimistoodete ja elukindlustuse vallas tegutsesin. Kõik need armsad kliendid: uudishimulikud vanaprouad või tõelised investeerimisgurud või väitlejad…. njaa. Kõik need treeningud: tõsised teadmiste lihvimised või motivatsioonikoolitused. Ka need päevad kui tunned et täna tõesti ei taha aga võtad siiski telefonitoru ja järgnev kliendisuhtlus lihtsalt teeb tuju heaks 🙂 Yhesõnaga: Tahan, tahan, tahan!

Eks näis, mis saab – kas kandideerimisavaldusele järgneb kutse vestlusele või, mis seal edasi hargnema hakkab.