Minu abikaasa peres on nimede edasi kandmise traditsioon. Seega sai meie esimene poeg vanaisa järgi üheks nimeks Salam, millele liitsin mina juurde Eesti poisi nime Silver – kokku siis Salam-Silver.
Nüüd sündis meie perre tütreke, kellele esimese hooga tahtis abikaasa edasi kanda oma ema nime CHACHINAZ (ei ma ei ole kirjapildis 100% kindel ) ja noh ja C-d ning Z said ikka minu poolt väga tugeva vastuseisu. Alternatiiviks pakuti välja õe nimi Sahar. See mulle sobis ja pikka aega mul ei olnudki tuju sinna midagi juurde liita. Nimelt eelistan ma alati lühikesi ja lihtsaid nimesid – liitnimed on pigem tabu.
Lõpuks hakkas mind aga häirima, et siis saab minu lapsel olema tädiga täpselt sama nimi. Mõlemad oleks Sahar Aoude!
“Ei, ta peab saama ikkagi päris enda nime!” sündis otsus liitnime kasuks.
Tingimuseks aga, et lisanimi peab olema lühike ja lihtne.
Tulid kõne alla Tiina ja Tina. Pikk versioon ei sobinud abikaasale ja lühike mulle. Selgitasin, et Tina on eestikeeles ka metalli nimi ja kuna meil on juba poeg Silver (ik. Hõbe) läheb asi ikka liiga metalseks.
Seega järgmised variandid olid Etty, Mari, Marie, Mary. Mulle ei sobinud Y, välja arvatud juhul kui nimeks oleks saand Etty, mis aga ei olnud abikaasa lemmik. Tavaline i sõna või nime lõpus on jälle inglise keele (meie keele keskkond) hääldusreeglite järgi suht olematu asi. Ja nii saigi Sahar-Marie. /häälda Marii/
Seda metalli teooriat emale rääkides seostus talle Sahar suhkruga ja ta leidis, et nüüd on meil käsile võetud hoopis toiduained kuna Salam kõlab ka kahtlaselt Salaami vorsti moodi :). Nojah, eks ta ole 🙂 Kuid kuna Sahar osas oli otsus olemas siis toiduaineid menüüst päris välja jätta ei saanud! Seda parem meel, et ei otsustanud Tina kasuks. Muidu olekski esimene laps Toiduaine+metall ja ka teine laps toiduaine+metall 🙂 Hahhaa kolmandaks lapseks sobiks siis siia komplekti hästi neiu nimega Banana-Alumina 🙂 või midagi taolist 🙂