Praeguseks oleme oma Eesti numbrimärke kandva subaruga Ghanas ringi vuranud ligi 3 kuud ning käesoleva nädala lõpuks tuleb midagi ära otsustada. Nimelt aeguvad siis nii meie viisad kui luba EU numbrimärke kandva autoga siin ringi sõita. Auto ümberregistreerimine isegi läbi tutvuste läheks maksma 1000 dollarit, mis on ilmselgelt liiga palju.
Teel Ghanasse
Võimalik oleks ka masinaga justkui uuesti kolmeks kuuks riiki siseneda ja maksta selle eest ca 800 krooni.
Praeguseks ka enamus Accra patrullivaid politseinike teab meid kui ülbeid valgeid ihnureid, kellelt midagi saada ei ole ning valmistavad seega ka vähem peavalu.
Varem peatati meid politseipatrulli poolt kinni keskmiselt kaks korda päevas ja üritati selgeks teha, et me ei tohi selle autoga ringi sõita, peame vahetama numbrimärgid järgmisel paeval peale riiki sisenemist, et Ghanas ei ole lubatud Subarus viibida rohkem kui kahel sõitjal jne. Aga peale banaanilaastude mingit muud altkäemaksu ei ole neil valja pressida õnnestunud.
Esimesed kolm kuud ei hakanud Ghanas kuidagi vedama. Pangad ei kiirustanudki mulle üksteise võidu tööpakkumisi tegema ja kohalikud telekanalid ei saanud kohe aru, miks oleks vaja kvaliteeti tõsta.
Reklaamivõttel line-producerina
Nüüd on aga omajagu kontakte sõlmitud ja vaikselt projekte hakanud sisse tiksuma. Martin sai esimesena käe valgeks ning tegi aprillis oma esimese siinse reklaamisalvestuse. Viimase kuu jooksul on ta hõivatud olnud ka jalgpalli otseülekannetega.
Minul aga õnnestus viimase nädala jooksul kasulik olla TV-kanalile toodetava reklaami produktsiooni juures. Esimestest edumärkidest hoolimata mõlgutame mõtteid edasi/tagasi näiteks Liibüasse, Kamerooni või LAV-i sõita. Variant on ka auto siin maha müüa ja Ladina-Ameerikas õnne proovida.
Auto müümine ilmselt kasumiprojekt ei oleks, aga paistab, et kohutavalt raskeks see ka ei osutuks. Jaapani autod kohalikele meeldivad ja teinekord tuleb ikka ette, kui meid liikluses kinni peetakse ja autot müüma keelitatakse.
Võte ananassifarmis
Salvestus Abury`s (Ghana)
Ma arvan, et kui just looma hakkab, siis see uuesti sisenemise nipp ei ole üldse väga paha mõte, edasi annab ju ikka minna.
Aga ärge te Sierra Leonesse küll minge 🙂
Miks just sinna mitte?
Sellepärast, et see on esiteks veel väga palju vaesem kui Ghana, poliitiliselt ebastabiilsem – ning seda ka kodanike valikute osas. Ma arvan, et kui just sakslaste jaoks kaevuriks ei taha minna, ei ole seal mitte midagi teha ning suur osa ajast kulub sellele, et otsida maja, mille põrand pole mudast ja kus on rohkem kui kolm seina.
Teisest küljest, kui tahta teha dokumentalistikat näiteks lääne abiorganisatsioonide toimimisest, siis võib see just hea paik olla.