Ühe Multikultuurse pere seiklused - Eestis, Aafrikas ja Liibanonis
Nädal Õhtulehe loost möödas ja jagan nüüd ka oma lugejatega Minu abikaasa on Liibanonis sündinud ja kasvanud Palestiina sõjapõgenik. Abielus oleme olnud varsti 5 aastat, kuid nüüd Novembris oli minu esimene kord külastada Ämma ja kogu üle jäänud suguvõsa Liibanonis. Veetsin Araabia sugulaste pool nädala. Abikaasa kahjuks meiega sinna kohtuma sõita ei saanud, kuna oli liialt Read More …
Kui ma laste ning emaga neljapäeva pärastlõunal Liibanonis lennukile istusin, arvasin, et nüüd ootab ees sujuv kojusõit ning seiklused on selleks korraks läbi. Tühjagi. Lennukis kohad sisse sättinud tegi Salam-Silver sõprust tema selja taga istunud meesterahvaga. Sahar- Mariel oli lõunauni vahele jäänud ning tema oli pisut pahuras tujus, mida ta väljendas keeldumisega lennukitoolil paigal istumast. Read More …
Pagas on pakitud ja autossegi viidud. Nimelt oli teada, et kell 10 läheb elekter ära ja siis ei saa lifti kasutada. Mitte, et me siin nüüd haudvaikuses istuks – majal on Generaatorid aga lifti liigutamine on sellisel viisil kulukas. Selline süsteem kus teatud aegadel läheb elekter ära on mulle tuttav Ghanast. Liibanonis pealinnas sellist asja Read More …
Minu meheõde käib iga aasta Neitsi Maarja pühamu juures sest tema tütar on oma nime just Maarja järgi saanud Maryam. Araabiakeeles ongi neitsi Maarja nimi hoopis Maryam. Selleks, et sinna saada peab köigepealt sõitma köisraudteel ja seejärel veel teise mägirongiga. Köisraudtee sõidu tegi eriti põnevaks veel asjaolu, et see oli suures osas läbi linna. Mööda Read More …
Me käisime eile öösel Beirutis meelt lahutamas. Restorani jõudes saime teada, et olime jõudnud liiga vara ja programmi tuleb tunnikese jagu oodata. Istume siis lauas, näksime kõrvitsaseemneid ja mandleid (mida serveeriti muideks jääkuubikutega). Omaette imestan, et miks keegi menüüsid lauda ei too või, et noh vara jah aga miks mitte programmi ootamise ajal juba ära Read More …
Waraa Enab, Koussa ja Kafta kartulitega – njammmmmmm
Meie eilne hommik Bchamoni mägilinnakeses algas Araabia kohvi ja Manakeshidega. Peale hommikusööki sättis meheõde juuksurisse minema ja uuris kas me emaga tahame kaasa minna. See tundus hea võimalusena linna näha ja nii jätsime lapsed ämma ja majaabilise hoida ja asusime teele. Mul ei olnud tegelt erilisi iluprotseduure plaanis, niiet ütlesin salongis et tahan natuke vaid Read More …
Eile oli Salam-Silveri “Koolis” Jõulupidu. Meie nagu mitteaafriklastele kohane ei jäänud hiljaks ja saime seega omajagu tühjuses oodata. Seda aega kasutas Sahar-Marie ära ja võttis koha sisse hoopis seal kus oleks pidanud istuma tema vend rühmakaaslastega. Nii ta siis seal säras uhkes üksinduses ja nautis tähelepanu. Jõuluvana ei olnud. Selle asemel etendasid lapsed näidendi Jeesuse Read More …
Paar kuud tagasi sai jaamades otsa kõrgema oktaaniarvuga (95) bensiin. Siis hakkasime ringi täristama 92se bensiiniga. Meil tugev auto ja mingeid probleeme pole bensiinikvaliteedist johtuvalt ette tulnud. Eile kui vaakumis paagiga tanklasse kruiisisme joosti meile käte ja jalgadega vehkides vastu ning röögiti “No petrol!” Igaksjuhuks täpsustasime et ega me Efimaxi (oktaan 95) järele ei tulnud, Read More …
Praeguseks oleme oma Eesti numbrimärke kandva subaruga Ghanas ringi vuranud ligi 3 kuud ning käesoleva nädala lõpuks tuleb midagi ära otsustada. Nimelt aeguvad siis nii meie viisad kui luba EU numbrimärke kandva autoga siin ringi sõita. Auto ümberregistreerimine isegi läbi tutvuste läheks maksma 1000 dollarit, mis on ilmselgelt liiga palju. Võimalik oleks ka masinaga justkui Read More …