Homme on tähtis päev. Esiteks saab Sahar Marie 1,5 aastaseks ja teiseks on nii Silver kui Marie homsest lasteaialapsed. Lähevad siis kuni uue õppeaasta alguseni Põnnilasse.
Põnnila on kodust jalutuskäigu kaugusel asuv väike eraomandis olev lastehoid.
Ma ei tea, kas ma olen mingi imelike ema, aga mul küll ei ole kahju lapsi lasteaeda saata. Pigem ootan seda päeva põnevusega. Ma tean, et lastele seal hakkab meeldima – nad on head suhtlejad ning neile meeldib teiste lastega mängida.
Ja noh paganamas, mul on nii palju asju tegevuse ootejärjekorras, millega saab vabadel päevadel pihta hakata siis kui lapsed lasteaias käima hakkavad.
Alguses ma ikka muretsesin kuidas ma nad sinna kohale saan (kuigi Põnnila asukoht võrreldes meile esialgu pakutud Tralli lasteaiaga on nii soodne, et sinna saaks ma hädapärast lipatud nii, et üks laps on kummagi kaenla all)
Marie jaoks oli kergkäru olemas aga probleem oli selles, et Silver kippus arvama, et tegelt võiks hoopis tema istuda ja Marie kõndida. 🙂
Kaalusin sõbralt kaksikute Emmaljunga ära ärimist aga lõpplahendus sai üpres soodne – 15 Eurone kasutatud seisulaud.
Silver on seisulaual veeremisega väga rahul ja ma ise proovisin selle abil käru ka tõukerattana kasutada ja ka see toimis. 🙂
Lasteaiaga harjumiseks on kaks päeva, sest reedel pean ma juba tööl olema ja lapsed aias ilma emmeta hakkama saama.