Salam-Silveri koolis on selline huvitav süsteem, et enamus päevadel algab kool kell 8.05 aga kolmapäeviti alles kell 8.55 ehk alates teisest tunnist sest esimese tunni ajal on iganädalane koosolek. Ma väga seda süsteemi ei fänna, sest sellisel juhul ma ei pruugi olla võimeline alati hommikul üle vaatama millisena laps kooli poole teele asub ja kontrollima kas uks saab lukku. No näiteks järgmine kolmap pean kell 10.00 Tallinnas notaris olema (kolin kodulaenu mõistlikku panka), mis tähendab, et kui bussiga lähen siis väljun Pärnust 7.30 ja ega autoga ka oluliselt hiljem liikuma hakata ei saa. See tähendab, et Salam-Silver peab hommikul ise kooli minemisega hakkama saama. Muidu tavalisel päeval oleks lihtne – sel ajal kui ise bussile lähen saadaks Silveri kooli poole… Aga no kui tunnid alles 8.55 hakkavad siis on lapse 7st kooli saatmine ilmselgelt liiga vara…
Igal juhul täna oli siis taaskord kolmapäev ja tunnid algasid hiljem. Tavaliselt on meie hommikune rutiin selline, et mina kargan 7st üles – teen Silverile hommikuvõileivad sel ajal kui ta riietub ning peale võikude söömist asub Silver kooli poole teele ja mina kohvitama ning viin Sahar Marie 8st lasteaeda. Kolmapäeviti on rutiin teistsugune – ehk siis kõigepealt Sahar Marie lasteaeda ja seejärel Silver kooli poole. Enda tööpäev kodukontoris algab 8.30 ning 8.45 juba esimene koosolek. Ladusin siis hommikul Salam-Silverile riided taburetile ja tegin võileiva ning asusin Sahar Mariet lasteaeda viima. Enne uksest väljumist lugesin Silverile sõnad peale 1) “sööd võileiva ära” 2) “paned riided selga siit tooli pealt – Pikad püksid, T-särk, fliisvest, puhtad sokid.” Läksin lasteaeda teadmisega, et kui tagasi olen siis on poeg riides ja peale viimast lihvi valmis uksest välja astuma.
Lasteaiast tulles vaatasin veel kodutänavas toimuvaid kaevetöid ja mõtlesin, et toonitan veel kodus Silverile, et tänaval toimetavatest teetöö masinatest ettevaatlikult mööda läheks ja et mööduks kopast KINDLASTI teiselpool kaitsvat tara. Trepikojas hakkas silma, et korteri uks on avatud… astun lahtisest uksest sisse ja last ei kuskil. Vaatasin ringi õpikud laual, koolikott kadunud, kõik taburetile asetatud riided on ilmselt selga saanud, sest need olid ka kadunud. Jope aga rippus nagis. Nojah – selle kohta ma ei olnud ju enne uksest väljumist öelnud, et peab ka selga panema – ma lugesin ette vaid teksad, särk, fliis ja puhtad sokid. (Facepalm) 😛 GPS järgi oli laps juba keset Karuselli tänavat ja mul tööpäev ja hommikune koosolek kohe-kohe algamas. Mis siis muud kui tellisin Bolti ja põrutasin lapsele kooli järele. Lootsin ta küll tänavalt kätte saada, aga selle Bolti ootamise minutikese ja ümber teetööde manööverdamise ajaga oli Silver juba kooli jõudnud. Koolis on meil praegu selline kord, et koolis mittetöötav täiskasvanu tohib siseneda vaid maskis. Mask peab omal kaasas olema – no minul selle ähmiga ei olnud mingit maski kaasas. Aga õnneks oli sall kaela sattunud – niiet tõmbasin selle üle nina silmini ja otsisin lapse koolist üles. Riputasin jope garderoobi ning toimetasin koju jäänud õpikud klassi.
Kui müts ka peas oleks siis piiluks nagu ninja 🙂
Silver selgitas, et ta hakkas kartma, et jääb hiljaks. No tegelikult täitsa arusaadav ju – tavaliselt läheb tema ju esimesena aga täna mindi õde lasteaeda viima kuid tema oli alles kodus. Nii toppiski kõik selga, millele olin enne uksest väljumist ostutanud ja läks.
Eks järgmine kolmap tuleb siis eraldi toonitada, et paneks ikka jope ja mütsi ka… Täna hommikul oli 9 kraadi ja mul laps läks kooli T-särgi ning õhukese fliisiga (Facepalm). Seda niikuinii iga hommik pean üle rääkima, et “palun pane koolist tagasi tulles ka müts pähe”. Sest üldiselt on nii, et mütsiga minnakse ja mütsita tullakse ja siis järgmine hommik kui on jälle jahe otsin ennast segaseks, et lapsele ikka miskit pähe saaks. Selle tõttu käisin nüüd Pepcos ja Sinsays lihtsalt tagavara mütse ja kindaid kokku ostmas – et kui müts/kindad/sall kooli jäävad, siis on hommikul asendus võtta ja no millalgi kuu lõpus lähen korjan siis sinna ununenud mütsid kokku vms. Kulukas jah, aga mis teha. Aga ses mõttes on siuksed odavpoed nagu Sinsay ja Pepco nagu taeva kingitus. Sinsays oli näiteks komplekt – 3ed sõrmikud 99 senti. Minu tuulepeadele ideaalne pakkumine ju.
______________________________________-
Muuhulgas – kui kohustusliku kirjandusega kimpus keegi on siis Elisa Raamatus seda päris hea valik:
Vaata siia: Kohustuslik kirjandus