Minu üle kahe kuu kestnud korterisse sissekirjutuse saamise protsess sai eelmine nädal lõpuks läbi ja ma olen nüüd ametlikult Pärnu elanik. 🙂
Kusjuures paar kuud tagasi kui mulle esimest korda koitis, et see lasteaia koha saamine ei saa mul lihtne olema ütles üks Pärnu Blogija, et ma võiks lastekaitse poole pöörduda, et tegelikult lastekaitse saab ses osas aidata… mulle tundus see tookord nii kentsakas mõte, sest noh mu meelest on lastekaitse pärusmaa ikka laste turvalisus ja tühjad kõhud jne. Aga noh tema kahe lapse üksikemana oli omajagu asutusi läbi jooksnud, et ju ikka teadis mis rääkis.
Igatahes, kui ma tollelt inimeselt, kes linnavalitsuses minu sissekirjutuse asjaga tegeles enam vastust ei saanud (saatsin kaks korda e -maili, et ta kinnisturaamatut kontrolliks, kuna teadsin, et minule oluline kanne peaks olema olnud toimunud) otsustasin ma kõik valehäbi maha matta ja linnavalitsuse lastekaitse spetsialistile kirjutada. Et näe käin tööl aga palga maksan kõik lapsehoidjale ära ja lasteaia kohta oleks vaja sest kes muidu lapsi vaatab jne jne jne. Ma ei tea kas tegemist võis olla kokkusattumusega aga täpselt kaks tundi hiljem sain ma kirja tollelt spetsialistilt (kes mingi 5 päeva polnud vastanud mulle), et oi jah on kinnisturaamatu kanne ära tehtud ja kohe saab sissekirjutuse. 20 minti hiljem kontrollisin Eesti.ee-st ja tõesti sissekirjutus Pärnu linna oli tehtud.
Minu lemmiklasteaia jaoks toimus see siiski pisut hilja – nemad olid sama päeva hommikul oma sügisese nimekirja lukku pannud. Aga paar päeva hiljem pakuti mulle kohta asenduslasteaias – st sellist kohta, mida aksepteerides säiliks järjekord ka minu valitud lasteaedades. Ainus probleem, et see asub Kuldse Kodu kandis ja suht kaugel kõikvõimalikest bussipeatustest. Mina elan kesklinnas ja töötan Mai rajoonis.
Siiski parem ikka kui ei mitte midagi. Käisin lasteaia teekonna mitu korda Google Mapsi vahendusel läbi ja kujutasin kuidas ma seal kaevu tänaval üht last kärus lükkan ja teist käe otsas järgi lohistan. Pidasin ka plaani kuidas viin lapsed iga hommik taksoga lasteaeda ja siis liigun bussidega tööle edasi ja asi hakkas juba jumet võtma.
Päev hiljem sain teada, et kodu lähedal asuv Tammsaare lasteaed pakub sügisest Silverile kohta! Ajeeeee!
Ühe lapsega mööda Kaevu tänavat kärutada on ikka palju lihtsam kui kahe lapsega. Tegelikult annab Tammsaare lasteaed ka lootust, et ehk õnnestub neil ka Mari võtta – see selgub siis paari nädala jooksul. Siiski, harjutama saan sinna minna lastega alles augustis. Asenduslasteaed ei taha ka meid enne suve lõppu näha. Tööl käin ma aga juba praegu.
Siis kolleeg hakkas rääkima, et juhul kui linnal pole kohe kohta riiklikus lasteaias pakkuda siis kompenseerivad nad ka eralasteaia õppemaksust mingi osa.
Võtsin ühendust Põnnila eralasteaiaga, mis ka üpris kodu lähedal. Neil meile ruumi oleks! Küsisin haridusspetsialistilt ja opaaa ma tõepoolest kvalifitseerun lasteaia kohatasu toetuse saajate hulka ja nende poolest võiks ma lapsed kohe Põnnilasse viia! (Huvitav, miks nad seda varianti mulle ise välja ei pakkunud, et kle meil pole kohta pakkuda – vii erakasse ja me kompenseerime kohatasu).
Ses mõttes, tõestust sai, et küsija suu pihta ei lööda ning häid lahendusi kandikul ei serveerita vaid peab ikka oskama küsida ja oma õigusi taga ajama.
18 – 19 mai lähen siis lastega Põnnilasse harjutama. Eks sinna tuleb ka jalutada ja noh kahe marakratiga saab see keerukas olema aga noh sellise suhtumisega ei saakski ma ju majast välja minna 🙂
Homme uurin, kas meie kergkärule saab kinnitada seisulaua. Kaksikute käru mõte käis ka peast läbi aga Silver on juba 3….. Seisulaud peab toimima!
Päris ilma lapsehoidjata ikka ei saa kuna lasteaed sulgebuksed hiljemalt kell 18, mina aga oma kontori veidi peale 20.00. Emal kestab ka õhtune vahetus kella 18ni niiet…
Rahaliselt võidan ma pisut (lapsehoidja ei käi iga päev aga lasteaeda viiks lapsed ikka täiskohaga) kuid lisaks rahalisele poolele võidan ma ka aega! Vabad päevad, mis on tõesti vabad – nii et ma saan kaia sisustuspoodides ja soetada korterisse vajalikku nipet-näpet. Juuksurisse ja riidepoodi saab ka! Koristada saan rahulikult ilma “abilisteta” – nii on lootust, et mõni päev saab tuba korda ka :).
Vastloodud MTÜga saan tegeleda….!
Ning mis peamine – lapsed saavad enda vanuste lastega suhelda ja koos mängida!
Homme siis seisulaua ja lasteaia tavaari shoppingule!
