Minu jaoks ei ole töö kodukontoris midagi uut. On ju Elisa Eesti kaugtöö vedaja ning minu kontor asub minu kodust täpselt 126 kilomeetri kaugusel. Seega kui mul just tihedalt koosolekuid või selliseid näost-näkku asja ajamisi ei ole, siis säästan 4 tundi bussisõitu ja töötangi kodust. Eks kontoris ole jah mõnevõrra mugavam, sest seal mul kaks lisaekraani, aga kodukontori setup on mul sisuliselt laptop ja kõrvaklapid.
Niiet, e-kiri tööandjalt, mis soovitas kõigil kodukontorisse jääda, justkui ei toonud kaasa olulisi ümberkorraldusi. Lihtsalt jäin koju ja kõik. Ja lapsi ka enam lasteaeda ei viinud.
No ütleks, et päris “huvitav” on nende seltskonnas kodus tööd teha, ja paneb jah närvid proovile :).
kodukontori abiline
Praegu ongi nii, et sel ajal kui mina andmeid analüüsin või virtuaalkoosolekutel istun, lapsed sõna otseses mõttes hävitavad elamist.
Meil on soovitus koosolekute ajal ka kaamerapilt käima lükata ja mitmed kolleegid ka seda teevad – no mina ei saa. Ma ei saa mikrofonigi lahti hoida, sest korralik möll käib taustaks. Mitmeid kordi on kolleegid mulle keset koosolekut meelde tuletanud: “Ethel sul on mikker lahti” oh jah – hea on, et nad pildina ei näe, mis siin toimub. 😀
Üleeile oli piinlik juhus kui parasjagu keset koosolekut kui oli minu jutujärg ja seega mikrofon lahti ma käratasin pahandust tegevale lapsele “Mari! Mida kuradit sa enda arust teed!!!!????” ja sain seepeale samanimeliselt kolleegilt suht hämmingus häälega vastuseks: “Ma siin ainult sisestan neid andmeid mis sa just andsid…….”
Njaaaaa – Piinlik!!!! 😀
Krõbedate sõnade õigustuseks siis olukord mille peale häält tõstsin oli see, et Sahar Marie hakkas mul keset koosolekut selja tagant köögi kääridega juukseid lõikama…
Mõned päevad oli eelmine nädal vaja ka klientidele helistada ja olukorda selgitada, siis pidin ikka päris kõvasti pingutama, et mõnda krõbedamat sõna telefonisse ei ütleks. Seda võimalust ka ei ole, et saadaks lapsed teise tuppa või midagi. Mul on ju stuudiokorter. Jah neid vaheseinu mis ma 2 aastat tagasi korterit ostes ehitada lubasin – no neid ei ole veel 😀
Kodukontori Setup – päev 3
Töö koosolekute tarbeks kasutame rakendust Microsoft Teams. Seal saab küll videokõne ajaks sättida nii, et programm hägustab tausta ära. Aga nii tugevat blurri/hägu ei ole vist veel leiutatud, mis mu kodus toimuva konverentsikõne jaoks “söödavaks” timmiks. Ma ükspäev küll keerutasin laptopiga mööda tuba ja otsisin nurka, mille taustal julgeks videokõne ajal kaamera käima lükata – aga no ei leidnud.
Seda enam oli vahva vaheldus eile hommikul kooli loengus osaleda konverentsiplatvormi Zoom abil. Nimelt on seal lisaks video hägustamisele võimalus kasutada taustaks hoopis mingit muud pilti. Niiet sain ka lõpuks mina kaamera käima lükata. Alguses panin suvalise arvutis leiduva pliiatsite pildi taustaks aga noh siis mõtlesin, et kui juba nii peened võimalused käes, et tasub ikka viimast võtta. Nii ma siis Googeldasin “ilusad elutoad” ja tõmbasin endale taustaks ühe eriti valge ja peene elamise. Keset kõnet ma muidugi avastasin, et selle pildi peal on vannitoa uks lahti ja vann paistab üle mu õla ja siis see hakkas mind hullult häirima, aga noh mis siis ikka. Ilus vann oli vähemalt.
mhmmm milline ilus valge kodu…
Ilusast kodust on asi kaugel 😀
Siiski – natuke luksust on ikka ka. Saan lauda üles-alla sõidutadaja teha tööd püstijalu kui selg istumisest väsima peaks. Selliseid ägedaid laudu saab kodukontori tarbeks näiteks ISKUst
Aga selle vingu ja hala lõpuks üks kodukontorine moe demonstratsioon:
Üksikvanemate Facebooki grupis jagati seoses kodukontoriga vahvat väljakutset – et kirjeldada, mida lapsed päeval tegid aga vahetades sõna laps sõnaga kolleeg (noh kodukontor ju :)).
Minu sissekanne sai siis selline:
Sellal kui mina klientidega suhtlesin lõikas üks kolleegidest oma pükstesse augu sest vanem kolleeg käskis. Vanem kolleeg oli nooremat ka selle tegevuse juures aidanud. Hiljem tekkis aga kolleegide vahel konflikt sest vanem kolleeg lasi vetsupotist alla noorema kolleegi barbie nuku kingad. Need muuhulgas olid noorema kolleegi üle kogu maailma kõige lemmikumad asjad. Peale tööpäeva lõppu maandasime kolleegide vahelisi pingeid ühiselt vanema kolleegi 3D puzzlet kokku pannes.
Pall edasi järgmisele – väikelastega kodukontoris töötajad – millega teie väikesed “kolleegid” päeva jooksul hakkama said?
Edit (nii umbes aasta hiljem): Tänaseks ei ole enam mingit stuudiokorterit. Need 2 aastat taastamist oodanud vaheseinad on tänaseks kenasti välja ehitatud. Niiet kogu perega kodukontorisse kolimisest oli omajagu ka 😀