Tomingud lennujaamas ja viisa: (Veebis leitud info vs tegelikkus)
Eile õhtul kella 19 ja 20 vahel jõudsime Beirutisse. Mina olin Reisitargalt lehelt lugenud et riiki sisenemiseks on vaja viisat ja kenasti 3 x 88 dollarit sularaha valmis pannud.
Lennujaamas oli suur viit selle kohta, kus saab täita viisa taotlust töötamise jaoks. Küsimuse peale, et kuskohast ma need turisti viisad saan, uuriti vaid, et Euroopa? Kinnituse peale, et jah Euroopa suunati lihtsalt sinna mitte Liibanoonlaste järjekorda. Passid vaadati üle, Ise pidin vaatama korra kaamerasse, tempel passi ja edasi – ei mingit viisat, ei mingit raha. (No selle vastu, et mul see 3 x 88 usdi üle jäi leiab Sahar Marie rohtu, niiet ei pea üldse muretsema)Toimingud lennujaamas sujusid väga kiirelt. Siiski mõnusa üllatusena oli lennujaamas saadaval tasuta tunniks ajaks tasuta Wifi. Selleks oli vaja vaid telefonis Wifi sisse lülitada, valida Ogilvy Wifi võrk ja täita brauseris andmed. Valida oli võimalik, et kas võtan tunnise tasuta krediidi või mul on olemas mingi pakett. Tunnise tasuta krediidi jaoks täitsin andmed: taheti, nime, emaili ja telefoni numbrit koos riigikoodiga.Tund aega on täiesti piisav, et anda lähedastele edukast saabumisest teada ja saada kõiki toimingud lennujaamas tehtud ja tollist läbi. Tollis kusjuures ka küsiti vaid lendu millelt saabuti ja algsihtpunkti. Saanud vastused: Frankfurt ja Eesti – suunati sujuvalt väljuma ilma pagasit lintidel skännimata. Noh teate küll see lint, mis on ka lennule minnes – et ise lähed mikitest väravatest ja pagas sõidab lindil miskist skannerist läbi. See kõik jäi meil väljudes vahele. Mitte, et see mingi probleem oleks olnud või liiga palju ajast võtnud, sest eile õhtul vähemalt ei olnud järjekorrad pikad.
Õhupallidega lennujaamast pere juurde
Perekond ja sihtpunkti saabumine
Lennujaamas oli meil vastas korralik delegatsioon. Sugulased õhupallid ja kõik tuled ja viled. Sahar Marie, kes terve reisi oli olnud suht emmekas, lehvitas mulle head aega ja liikus tädi Saara ja nõo Maryami autosse, mina ja Silver sõitsime vanaisaga ja eraldi tulid veel laste onu ja onunaine. Korralik kolonn koju.Teepal sai ostetud Shwamar ja KFC-d. (Laste valik oli kusjuures Sharma).
Üllatusena oli Silverile, kelle sünnipäev oli nädal aega tagasi valmistatud ka kook ja jõudsime veel kodus ka sünnipäeva peo maha pidada.Silver pidi lõikama koogi ise lahti ning talle anti kätte nuga tagurpidi – kohalik traditsioon on, et sünnipäeva laps teeb esimese tordi lahtilõike tagurpidinoaga ja soovib sel hetkel midagi.Lapsed – minu omad ja Silveri vanune nõbu Maryam hakkasid kohe klappima ja nagu lapsed ikka leidsid sekunditega ühise huvi – Roblox.
Roblox – Silveri telefonil on aku tühi
Täna liikus Silver oma isaga juba uudistama onu Ahmadi kontorit ning mina tärkan mõnusa araabia kohvi saatel. Õues on 23 kraadi ja olen saanud juba mitu soovitust endale midagi peale panna. Silveri lühikesed püksid pidin ka enne välja saatmist pikkade vastu vahetama sest nii külm on. Pika varukaga pluus tal juba oli seljas. Miskipärast otsustati siiski jope kaasa võtta….Peale lõunasõõki läheme ka meie Sahar Mariega linnapeale uudistama. Mari on terve hommiku otsa kuulutanud oma suuri shoping plaane 🙂
Hommikukohv
Mägine Bshamoun
Ei viitsinud poisse oodata ja läksime Mariga ikka väiksele tiirule.
