Jaa minu Banaani ja Paw-Paw ja misiganes cräppi lõunad purskaevu serval on nüüd läbi! Ma leidsin nimelt kohviku üles – ei olnudki kaugel. Raamatukogu majas siinsamas IT osakonna kõrval. Ilmselt on neid siin mitu, sest see kus ma varem olin käinud ja mille asukohta enda arust mäletasin küll raamatukogus ei asunud.
Minu kulud kusjuures sellega, et nüüd korralikult kohvikus söön ei tõuse – sest see päris Ghana söök on ju odav.
Väikse portsu riisi saan kätte sama raha eest, mille eest varem 4 banaani ostsin ning teise 4 banaani hinna eest lasen lisandeid panna.
Nimelt siin kohalikes köökides, ei anta sulle standard ports standard hinna eest vaid ise küsid mis komponenti kui palju peaks olema.
Ma tolles kohvikus olin uus ja hindu ei teadnud siis selgitasin toitlustajale kehakeele abil, mis ma mõtlen “natukene riisi” all. “Ahah, ühe cedi (50 senti) eest siis” mõistis ühtäkki mind toitlustaja.
Minu tänanae lõuna – riis, plantaan ja vürtsine kaste. Plantaan 0n nagu banaan ja see on nii mõnus magus praetul kujul. Ma sööks seda heamelega niisama koos vürtsise kastmega aga toidutädi hakkas mind juba suht kahtlaselt vaatama kui ma plantaanide juures juba kolmandat korda ütlesin, et natukene veel. Mul oli esimese hooga plaan nimelt plantaani põhitoidu mitte lisandina süüa. Tegelt ka – magus plantaan ja terav kaste – njam njam njam 🙂
Kohe näha, et ülikooli kohvik – sai lusika (päris metallist lusika!!!) ja puha, – haritud inimeste värk!
väga vegedatiivne lõuna, aga see eest tõesti odav!
Jah ega ma siin väga neis kohalikes köökides liha ei kipu tellima…
Plantaan…..mmmmm, seda tahaks… pole ammu s66nud seda.