Nädal aega telgielu

Kuigi suurema osa puhkusepäevadest kulutasin ma õppeperioodil lõputöö kirjutamise peale ära, õnnestus mul 2 nädalat suvesse päriselt puhkamiseks ka säästa.

Hoolimata faktist, et meie pere täiskasvanud liikmed on kõik 2 süstiga vaktsineeritud, me see aasta kuskile välismaale ei põrutanud, vaid pakkisime telgi ja suundusime Saaremaale. Plaan oli seal Salam-Silverile Kuressaare linnust tutvustada ning lastele praamisõidu elamust pakkuda. Salam-Silver nimelt on huvi üles näidanud vanade majade ning varemete vastu. Sattus ta vaimustusse eelmine kuu Viljandi lossimägedest ning mõned nädalad tagasi Varbola linnuse varemetes muinaslinnade kaarti uurides muudkui küsis erinevate täpikeste kohta, et mis linnus seal ja mis linn see, ning loomulikult tahtis neid kõiki näha.

Ning olingi õigesti arvanud – Silver oli Kuressaare linnusest vaimustuses. Kahjuks ei saanud sama öelda Sahar Marie kohta, kes oli väga pettunud, et selles vanas lossis ühtegi printsessi ringi ei liikunud ja muudkui kurtis, et temal pole seal õhku ja vaja kohe välja saada. Salam-Silver aga tahtis seevastu ära uurida kõik leitud käigud ning ronida igas linnuse tornis.  Et jõudsin ikka kiruda küll, et ma Printsess Marit pere meespoolega välja ootama ei jätnud.

Veidi paremini läks Asva Viikingite külas, kus sel ajal kui Silver vana aja kombeid ja linnust uuris, sai Sahar-Marie turnida sealsel seiklusrajal.

Majutus oli meil omal kaasas ja saime seeläbi voodist nautida maalilist merevaadet 🙂 Kaasas kantav ja broneeringute vaba majutus jättis ruumi ka spontaansusele. Seega meie algselt 2 ööpäevaseks plaanitud seiklus kujunes ootamatult nädala pikkuseks. Nimelt tuli praamiga tagasi mandri poole loksudes spontaanne mõte ka Ida-Virumaa üle vaadata ja nii sai järgnevatel päevadel puhatud ja sporditud veel Peipsi ääres ning supeldud Kurtna maastikukaitse alal Liivjärves.

Seitsmendal päeval kui Liivjärve RMK platsil telki kokku pakkisime küsis Sahar-Marie murelikult: “Lubad, et me kunagi lähme ikka koju?” Vist hakkas kartma, et oleme korterist loobunud ja püsivalt telki kolinud. 😀  Ega väga alusetu see hirm tal ei olnudki, sest tegelikult olime jõudnud kallimaga sellist plaani pidada küll, et Pärnu rannarajoonist asuv korter nädalavahetusteks AirBNB või Booking.com süsteemi kaudu turistidele välja üürida ja ise samal ajal telkida ja ilusaid kohti avastada.

Esimese sellise katsetuse mõtlesime teha möödunud nädalavahetusel Kabli Rannapeo raames, aga sinna me lõpuks ei jõudnudki. Telkisime siis hoopis Liivjärvel ja läksime järgmisel päeval külastama Kiviõli Seiklusparki.  Seda kohta soovitan soojalt.  Perepilet 4le, mis maksis 79 eurot sisaldas terve päeva jagu tegevust nii suurtele kui väikestele. 16 erinevat atraktsiooni, milledel sai lustida korduvalt. Vastukaaluks Pärnu Tivoli – üks sõit 8 eurot!

Kiviõli Seikluspark

Kõige ägedam atraktsioon täiskasvanutee oli seal Freeride auto sõit. Ehk siis igatepiidi turvaraamistikuga auto, millel olemas pedaalidest vaid pidur, veeti tõstuki abil mäkke ja siis sealt sai masin hoo sisse ja algas vabasõit mööda mäekurve alla. Elukaaslane käis päris mitu korda selle atraktsiooniga rallimas. Ise tegin 3 tiiru.

Salam-Silveri lemmikuks oli trikitõukerataste rada – sai seal põlve ka korralikult lõhki kukutud, aga lemmikatraktsiooniks jäi see ikkagi.

Sahar Marie lemmikuks oli aga tuubisõit. Tõstukiabil tuub (justkui suur ujumisrõngas) veeti mäkke ja siis mööda veerada liueldi alla. Ise tegin ka sellega paar tiiru – nii öelda jahutuseks, kui päikese käes palavaks kippus – sai ju mäest alla liueldes läbi vihmutite sõidetud ja see värskendas mõnusalt.