Minu meheõde käib iga aasta Neitsi Maarja pühamu juures sest tema tütar on oma nime just Maarja järgi saanud Maryam. Araabiakeeles ongi neitsi Maarja nimi hoopis Maryam.
Selleks, et sinna saada peab köigepealt sõitma köisraudteel ja seejärel veel teise mägirongiga. Köisraudtee sõidu tegi eriti põnevaks veel asjaolu, et see oli suures osas läbi linna.
Mööda keerdtreppe ausamba juurde rühkides võttis Salam- Silver korraldusliku poole enda kanda: ta terbitas kättpidi igat vastu (alla) tulijat (oeh, ja neid oli palju) ning kui keegi alt ülesse tuli, seisis ta viisakalt seina äärde ja viipas alt tulijatele käega, et nad meist mööduksid ise samal ajal juurde hõigates “comooon ! comoooon!”
Seee oli VÄGAAAA pikk ronimine ….😁
All pargis jooksis läbi absoluutselt kõik lillepeenrad ja poseeris fotode jaos umbes nii, et pool sekundit poos ja siis uuesti jooksu.
Pärast pikka päeva käisime söömas. Sahar Marie nägi menüükaardil vahutava õlleklaasi pilti ja teatas kõlava häälega, et tahab “seda juua!” Õnneks Eesti keeles 😁
Siin on paljude söögikohtade juures mänguväljakud ning pererahval on kombeks, kõigepealt lapsed ära sööta ja nad siis hoidjaga mängima saata ning seejärel ise nautida toitu ning vesipiipu.
Maryam puikles ja, ei tahtnud süüa ning meheõde keelitas teda ikka portsu lõpetama. Seda vaidlust kuulis mööduv restorani manager, kes tuli ja ütles lapsele, et mängima saab alles siis kui kana korralikult söödud.
See mõjus! Kahjus, ei osanud manager sama trikki korrata Eesti keeles!
Ämm soovitas ka meil pühakuju juurde küünal panna, risti märk teha ja midagi soovida. Nad arvavad, et me oleme kristlased, sest Ateistiga ei oleks tohtinud Ibrahim abielluda. Ma terve tee kartsin, et teen selle ristimärgi kuidagi valet pidi või vales järjekorras ja reedan sellega meie uskmatuse aga õnbeks lasti meil rahulikult toimetada niiet me oma Ateismiga veel vahele ei jäänud ning küünlad said põlema pandud.
Dolly, varsti 4 aastane Maryam ning peaaegu 2ne Sahar- Marie
Seda Juua!
