Meil oli piduderohke nädalavahetus. Laupäeval sai Salam-Silveri sõber 1 aasta vanuseks ning pidas selle tähtsa päeva puhul suure peo batuutide, muusika ning DJ-ga. Meie käisime peol kogu mansaga – mina, kaks last, minu äsja Eestist laekunud “õde”, lapsehoidja ning abikaasa.
Abikaasa pidi tegelt sel ajal tööl olema niiet tema veetis peol vaid 30 minutit. Mina oleks heameelega lapsehoidjale selle aja hoopis vabaks andnud, sest kartsin et nii palju rahvast ei ole sobilik kaasa võtta aga peo peremees on araablane ja sealt tuli kommentaariks, et mida rohkem, seda uhkem ja võtku ma ikka kõik kaasa, keda kaasa võtta annab.
Me ei olnud tegelt ainsad, kes lapsehoidja kaasa olid võtnud. Seal oli üks Nanny veel. Peole olid araablased tulnud peredega ning seal kujunes välja huvitav muster – lapsi kantseldasid kas lapsehoidjad või mehed. Naised istusid mugavas elutoas rätid peas ja tõmbasid vesipiipu.
Järgmine päev oli aga tähtis sündmus Sahar-Mariel, kes sai juba 2 kuuseks! Selle tähtsa päeva puhul kolisime me umbes viieks tunniks La-Palm Beach Hotelli basseini servale! Mina, kaks last, minu abikaasa ja minu “nõbu”.
Tegelikult ei ole mul ei õde, ega ka naissoost nõbu aga lõunamaa rahvastele tundub minuga koos Ghanasse reisinud Eesti neiu mulle nii sarnane olevat, et peetakse sugulaseks. Paaril korral on isegi küsitud kas me oleme kaksikud. Ma tegelikult täitsa mõistan nende segadust – minu jaoks on jällegi mustad näolapid äravahetamiseni sarnased.
Ilm on Ghanas praegu soe aga läbi Harmattani tolmu ei pääse päike basseini vett kütma, mistõttu oli ujujaid pühapäeval vähe. No Silver veetis enamuse ajast vees. Abikaasa käis ka paar tiiru hoolimata kaldalt saadud hoiatusest, et vesi on väga külm. Noh siis peale minu ja selle Eesti tüdruku tundis end vees mugavalt vaid üks venekeelt rääkiv pere.
Sahar-Marie nautis tähtsat päeva rannatoolil ja vette seekord ei tulnud. Külm ju ikkagi…