Viimati kui pikemal reisil (tähendab kaugemal kui Lätis) käsin oli Sahar Marie värskelt 2 aastaseks saamas ja ja Salam Silveril lähenemas 4s sünnipäev. Nüüd on siis põnnid kooliealiseks saanud ja sätime taas minekule. Sihtkoht sama mis viimati, ehl Liibanon ja eesmärk: Araabia Pulm. Nimelt mu laste onu aka eksabikaasa vend võtab naise ja me oleme kutsutud. (me = Mina ja lapsed).
Issand milline kergendus on lennureisile minna nii, et ei pea kaasa vedama mähkmeid, ega rinnapiima pulbrit või beebipüreesid ning mõlemad lapsed suudavad checkpointide vahelised vahemaad kõndida omal jalal. Või on see ikka kergendus? Siinkohal meenub hetk kui tulime 1 aastase Sahar Marie ja 2 aastase Salam Silveriga Aafrikast ja nad otsustasid Türgi vahemaandumise ajal lennujaamas kumbki eri suundadesse jooksma hakata.….
Igal juhul tänaseks on Sahar Marie 1 klassi õpilane ja Salam Silver 2 klassi õpilane ja loodetavasti on enil natukene rohkem mõistust peas kui 7 aastat tagasi.
Seekord lendame Lufthansaga läbi Frankfurti. Vahemaandumine 6 tundi. No selle ajaga plaanin ma küll lennujaamast välja astuda ja teha läheduses üks korralik pubilõuna – siis saab selle Frankfurdis käidud linnukese ka kirja 🙂
Sahar Marie teatas, et tema tahab enda isiklikku roosat ratastega järelveetavat kohvirt – no palju õnne mulle. Salam Silveril on suva – peaasi, et telefon oleks. Kuulsin juba, et Lufthansa peatugede sees ei ole multikaid näitavaid ekraane – seega tuleb video sisu laste telefonidesse valmis laadida. Katsun siis seekord videosisut pungil nutiseadmeid mitte maha unustada.
Enda telefonipark on ka uuendatud, et ükski pilt reisil tegemata ei jääks.
Ideaalis ma arvutit kaasa ei võta. Ideaalis. Aga eks näis. Mul hetkel ju magistritöö kirjutamisel ja kui ei jõua enne reisi odatud tulemuseni tuleb puhkusenädalal ikkagi sõrmedele valu anda. Plaan on aga nii, et enne reisi valmistan kõik detailselt ette. Siis peale reisi ehk 07.03 alustan kohe eksperimentidega, panen ka tulemused sama päev kirja ja siis on lootust et jõuan tähtajal ehk 17.03 oma magistritöö epmiirilise osa ära saata. Tundub tehtav eksju? Noh ses mõttes, et puhkuse võtsin 2 nädalat, reisi nädal ja siis see järgmine magistritööga tegelemiseks.
Lapsed on väga põnevil. Sahar Marie ei jõua ära oodata, eyt saaks näpud oma Araabia tädide meigikohvri kallale ja Salam Silver – no arvake mida tema ootab??? KOKKAMIST!!!!!! Ta nimelt on otsustanud sadaa meister kokaks ja tahab kunagi staaridega süüa teha nagu Joel Ostrat ja noh aitasin tal selle tarbeks püsti panna ka Youtubes kokanduskanali “Cook with Salam-Silver” ja ta loodab, et saab Liibanonis Araabia söökide retsepte ja neid vanaemaga koos kokata ja Vlogisse panna. Muidu on täielik telefonisõltlane aga kui süüa tehakse nii, et teda appi ei kutsuta siis solvub. Söögi tegemise nimel on ta nõus isegi telefoni mõneks ajaks pausile panema.
Liibanon – Mari ja Mõmmu
Salam Silver ja Sahar Mraie nõoga Liibanonis 6a tagasi