Ving ja Hala -Käpardist pereema päevaraamat (kogumispäeviku ainetel)

No ilmselgelt on minul see kokkamise-koristamise ja igas muus mõttes tubliks pereemaks olemise soolikas puudu. Liitusin facebooki kogumispäeviku grupiga ja kuigi sealt saab häid säästunippe ja vahvaid retsepte siis minu pere pugib ikka poolfabrikaate.

Aeg ajalt sealseid nädalamenüüsid lugedes tahaks küsida: “te inimesed tööl ei käigi või?” Või: “Mis kell te ärkate ja magama lähete?”

Nädalamenüüsid olen spikerdanud ühe kogumispäeviku grupiliikme bogist https://www.meiekaopesa.ee/ ja kuigi ma siin varem juba hõikasin välja, et ohh seda India juustu hakkan küll tegema siis ei ole ma veel selleni jõudnud.

No millal?   Töölt jõuan koju umbes kell 20.30 – see on nädala sees suht viimane aeg hakata lapsi magama panema. Nädalavahetusel lasen neil natukene kauem üleval olla. Et nagu millal ma seda piima siis veel keedan? Ja jahutan? Ja juustuks pressin? Selle aja peale kui lapsed lõpuks voodis vagusi, olen ma ise juba peast nii sooda, et ei jaksa midagi teha. Heal juhul vaatan Netflixist mõne seriaali episoodi ja siis magama. Selle episoodi pingutan ka vaadata suht sellepärast, et mitte nõrk olla ja lastega ühel ajal magama minna. Ma olen ju ometi täiskasvanu ja suudan küll kella 23ni üleval olla!

 

Graafikuga töö vs E-R  9-17 töö

Graafikuga töö ning pikkade tööpäevade eelis on muidugi see, et siis saab ka vabu päevi rohkem. Näiteks praegu olen töistest kohustustest täitsa vaba ja lapsed ka lasteaias- hakkaks piima keetma? Naaaaaaaah….. EI!!!! 

Tegelikult pean juba 2 tunni pärast tooma vanema lapse lasteaiast, et nad teda seal magama ei paneks kuna läheme temaga  pärastlõunal arsti juurde ülevaatusele ja peale seda on juba üsna mõistlik Mari ka rühmas ära tuua. Ning kui mõlemad lapsed on kodus siis ei toimu mingit piima keetmist või suuremat sorti vaaritamist. Ma saaks seda teha vaid siis kui ma lastele nutiseadmed kätte annan – aga ma eelistaks ikkagi rohkem seda, et nad mängiksid mänguasjadega ja see tähendab, et mina mängin nendega koos 🙂 Mis tuletabki meelde, et pean veel poest läbi jooksma, et Salam-Silveri autole patareisid osta. See käik oleks mõistlik ühendada panditaara tagastamisega.

Eilne vaba päev kadus ka kuidagi nii käest ära, et arugi ei saanud. Ja homme on uuesti tööle minek, niiet põhimõtteliselt võib öelda, et selle nädalaga ongi tuuga.

Mitte, et ma tunneks, et juhul kui käiksin E-R 9-17 graafikuga tööl, et siis kuidagi teistmoodi oleks. Siis mul ju seda täitsa vaba aega ei olekski. Hommikul viin lapsed lasetaeda ja sealt läheks kohe tööle, õhtul jookseks peale tööd jälle otse lasteaeda ja nädalavahetused oleks lastega kodus.

Tee toimetusi lapsega koos

Mõned emad soovitaksid siinkohal majapidamistoimetusi teha lastega koos. Ka täitsa ära proovitud asi – ainult et häda on selles, et minu 3 aastane on veendunud, et ta oskab süüa teha paremini kui mina. Üks pühapäev üritasime koos pannkooke teha ja ta karjus kui ratta peal (et see ei käi sinnnnaaaaa!!!!!) kui ma üritasin pannkoogi taignasse suhkrut panna, et magusam oleks.  Lisaks teab ta kõige paremini kui kaua midagi segama peab.

Siinkohal ei suuda ma ära imestada neid emasid, kes peale tööl käimisele ja kodus tubli olemisele suudavad veel osa võtta lasteaia hoolekogu tööst ja seal asju organiseerida ja lasteaia üritustele kooke küpsetada ja muidu aktiivsed olla. Mõni hull käib veel trennis ka.

Ilmselt iga teine NORMAALNE graafikuga töötav ema kasutaks oma vabu päevi selleks, et kokata külmkappi lastele valmis toit neiks päevadeks kui ise tööl on. Vot minul on selleks puhuks poolfabrikaadid. Kui mina olen ise tööl ja ema trennis – siis on lapsed hoidjaga. Ja ma ei eelda oma lapsehoidjalt seda, et ta hakkaks neile nüüd süüa keetma. Ta võtabki külmkapist mul varem sinna varutud kotletid või kana-nuggetid ja teeb need lastele soojaks.

Nüüd on mul lapsed nende poolfabrikaatidega nii ära hellitatud et ainult kotlete nõutaksegi. Tsiteerin nüüd Meie Käopesa blogist

“Õhtusöögiks sai koorene suitsupeekoni-spinatipasta hernestega.”

No tore küll – aga meie peres toimiks see vist ainult siis kui ma jätaks retseptist välja herned, spinati ja ilmselt ka pasta. Selleks et Salam-Silver seda sööks tuleks ka koor ära jätta. Aga egas kedagi teist polegi süüdistada – ise oma laiskusega olen selle taaga endale kaela tirinud.

 

Elu kui filmis

Tuleb meelde üks vahva politsei seriaal, mis vahepeal Foxi või Sony pealt jooksis. Laura Kroonikad – no seal oli üks politseiuurijast üksikema Laura Diamond, kes muidu tööl oli hästi tubli aga kellel kodus kasvamas parajad marakratid ja kes siis koolis teiste lastevanemate hulgas oli pigem see must lammas ja ebapopulaarne ema. Ei kippunud ta panustama väga koolis ürituste korraldamisse ja taolistesse asjadesse. Kui talle ükskord mingi Jõulupeo dekoratsioonide tegemine kohustusena kaela sadas võttis ta küll töölt puhkuse ja sai tänu oma agarale geist assistendile siiski päris hästi hakkama. Oeh – igaljuhul ma tunnen, et mina olen praegu see ebapopulaarne ema, kes igasugustest lasteaia üritustesse panuse andmisest kõrvale viilib. Mul ei ole ju agarat geist assistenti….. 🙂

Aga alla ma ei anna. Kuigi Kogumispäevikus sai toidukuu läbi ja Veebruaris keskendutakse juba muudele säästunippidele kui toidueelarve vähendamine siis üritan mina ikka seda toidukorvi kontrolli alla saada. 

See nädal küll möödub jah poolfabrikaatide peal aga järgmine nädal on 15.02 ja 16.02 jälle sellised päevad kus ise vaba aga lapsed lasteaias – ehk õnnestub mul siis kodus neid peedi ja ma eitea mille veel kotlete küpsetada ja siis näiteks tuleviku tarbeks neid sügavkülma varuda…. Tasub proovida.