Kui ma aasta tagasi Eestisse tulin,  siis see plaan oli mul kindel, et tahaks siin osta ikka päris oma kodu.

Finantse mul polnud aga mitte mingisuguseid, seega sammuks number üks sai mul ” leida piisavalt tasuv töö”

Piisavalt tasuv selles mõttes, et kuigi olen abielus, siis laenu võtsin üksi. Nimelt minu abikaasal on siin vaid tähtajaline elamisluba ja seega temaga koos laenu taodeldes oleks selle maksimaalne kestus võinud olla 3 aastat. (mis on siis hetkel minu abikaasa elamisloa pikkus).

Kui olin oma “tasuvat tööd” hoidnud pisut üle 6 kuu, läksin oma kodupanka laenunõustamisele.

Seal vangutati minu õppelaenu ning telefonijärelmaksu peale pead ning pakuti suht sellist summat, millega oleksin elamise (või kaks elamist) saanud osta kuskil paneelmajja 30 kilomeetri kaugusele linnast – see ei ühtinud minu ettekujutusega tulevasest kodust. Ma võiks maakohas elada küll aga maakoht  ja paneelmaja ei sobi minu meelest kokku. Ka linna vaatasin elamist pigem väiksematesse majadesse.

Kodupangas anti muidugi vihje, et väiksemates krediidiasutustes nagu Citadele ja Krediidipank ollakse paindlikumad ning neis äkki võimaldataks mulle pisut suuremat limiiti. Ausalt öeldes, arvasin ma siis, et see pisut suurem limiit tähendab nii umbes 5000 eurot rohkem. Ja ei tormanud seega kohe Krediidipanka nõustamisele. Nii jäin ma ilma ühest üsna magusast 55 000 eurosest korterist, mille kohta ma hiljem sain teada, et oleksin suutnud laenuga osta küll.

Väikepankade pakkumised

Siiski paar kuud hiljem sai uudishimu minust võitu ja käisin võimalusi uurimas ka Krediidipangas ning seal peeti minu palka täitsa piisavaks. Isegi õppelaenu ei pidanud kinni panema ning sain enda laenulimiidiks 51 000. No omafinantseering juurde ning selle summa eest juba Pärnu linnas üht-teist oli (ja on ikka veel) saadaval.

Olin kinnisvara kuulutustel silma peal hoidnud juba pikemat aega ja näinud kortereid mis läksid turult kiirelt aga silma jäid ka paar sellist kuulutust, mis seisid muutumatuna kuude viisi. Nii saigi lõpuks paari korterit vaatamas käidud ning üks välja valitud ja sellele juba konkreetne taotlus tehtud. Korteri müügihinnaks oli siis sel hetkel 54500. Aga pank pidas seda liiga kalliks :(. Ütles, et minu laenuvõime poolest nad annaks vajaliku summa küll, aga kuna nemad hindasid korterit odavamaks siis jäi nende pakutavaks summaks vara vastu vaid 43 000. Omafinantseeringuga olid mul niigi juba keerulised lood. Et kui teadsin, et selle vajamineva 5000 kraabin ääriveeri veel kokku siis suuremat omafinantseeringut, mis antud tehingu jaoks vaja oleks olnud, polnud aga kuskilt võtta. Nii ei jäänud muud üle kui tingida!

Tegin siis väljavalitud korterile oma pakkumise 48 000 Eurot. See sai tagasi lükatud aga ma ei andnud alla ning kordasin paari nädala pärast sama pakkumist 48 000 ja Bingo! Nüüd minu pakkumine sobis! 

Kuigi pank oli oma hindamise teinud oli siiski vaja ka kinnisvara büroost hindamisakti. Hindamisakti järgi sai ostetava korteri väärtuseks 49 000 Eurot ning kõik klappis! Võisin notariaja kokkuleppida!

Ma lükkasin siis selle notariaja võimalikult kaugesse tulevikku, milleks oli tol hetkel 19 Aprill, sest Tele2s oli telefoni järelmaks vaja lõpetada ning korteri sissemakse raha sajast erinevast kohast ühele kontole kokku kraapida.

Küsisin pakkumist ka Citadele pangast ka aga kuigi seal oleks olnud pisut soodsam aga seal tuli laenulepingu tasu ligi 600 Eurot ning nad arvestasid ka Kredexi käenduse määra suuremana kui Krediidipank ning seega oleks sealt tulnud Kredexi lepingutasu üle 400 euro. Samas kui Krediidipangas sai selleks 77 Eurot.

Tundub, et justkui väiksed summad, aga kuna mul omafinantseeringu kokku saamisega oli niikuinii raskusi, siis mängisid ka need 600 ja 400 ikka väga suurt rolli. Nimelt tuleb eluasemelaenu puhul lepingutasud maksta enne laenu saamist. Väikelaenude ja tarbijakrediitide puhul saab lepingutasud liitsa laenusummale ja siis maksta tagasi graafiku alusel ja nii ei pea väikelaenu võttes, endal suurt midagi kontol olema. Eluasemelaenu puhul peab enne laenu saamist endal olemas olema lisaks omafiantseeringule ka kõik lepingutasud ning notaritasud ja riigilõivu summa.

Kuidas liikusid rahad

Kui otsus tehtud ja notari aeg kokku lepitud maksin Kinnisvara büroo kontole korteri broneerimiseks ettemaksu summas 1920 Eurot. See jäi siis vahendustasuks.

Päev enne tehingut kandsin notari deposiitkontole ülejäänud omafinantseeringu summa 2880 Eurot.

Ning hoolitsesin, et Krediidipanga kontol oleks 77 Eurot Kredexi lepingutasuks ning 10 ülekannete jaoks.  SEB kaardikontol pidi olema vähemalt 170 Eurot notaritasudeks. Ja peale notarsikäiku tuli maksta riigilõiv.

Paar päeva peale kõigi lepingute allkirjastamist kandis Krediidipank laenusumma korraks minu kontole ja seal kohe edasi müüjatele.

Kaks nädalat põnevat ootamist, ning olidki korterivõtmed käes!

Nüüd tuleb veel vana üürikas ülesse öelda ja olengi sügisel uude kodu kolimiseks valmis!

Natuke olen sinna mööblit juba sisse ostnud ja ega väga palju mööblit sinan juurde ei tulegi. Noh pelleti kamina plaanin paigaldada sinna kahe toa vahelise posti juurde. Aga praegu seal siis pole ka eriti seinu.  Tulevikus plaanin lastetoa ja enda magamisnurga eraldada kolmeosaliste liugustega. Noh et on nagu uks ja kolmest moodulist koosnev vahesein samaaegselt. Siis saaks sellest korterist justkui avatud köögiga kolmetoaline elamine. Aga sellest juba mõni teine kord. Tänase postitusega soovisin anda pisut infot neile, kel endal kunagi esimese korteri ostmine tulemas ja võib olla ka ei tea, millal mida maksma peab.