Martti Kalda: võimatu ülesanne – pagulased Eesti haridussüsteemis

Sattusin lugema täna pagulasteemast SEDA artiklit. Ja ei saa mitte arvamust avaldamata jätta.

Ausalt öeldes on see artikkel päris hirmutav . Kuigi on püütud kirjutada viisil justkui poleks tegu pagulasvastase artikliga.

Keskmine pagulane (umbes 65 protsenti neist) on 20−40-aastane islamiusuline põhiharidusega mees.

Ma ei tea kust pärineb see statistika. Just hariduse osas. Aga ma tahaks selles kahelda…Põhiharidusega??

Samas jääb silma, et artikli autor näeb pagulaste hulgas ainult ülimalt radikaalset Islami ja pakub välja meetmeid kuidas nende radikaalide meele järele olla.

Islam Ghanas

Ma elan riigis kus  ligi 50% ,  erinevate netiväljaannete kohaselt 18-40% (Jätame siis mu enda 7me aasta tähelepanekud välja) rahvastikust on islamiusulised. Jah, Ghanas tihti võtavad erinevad protseduurid absurdselt kaua aega aga otseselt selle palvetamiste ja muu sellise taha siiski tegemised toppama ei jää. Ning poisid ja tüdrukud enamuses õpivad ikkagi koos. Jah meil on Accra tüdrukute kool ja kindlasti on kuskil mingi poiste kool ka aga enamus koole on ikkagi tavalised segakoolid, kus õpivad koos poisid ja tüdrukud, kristlased ja moslemid. Ma ei arva,e te me peaks hakkama Eesti haridussüsteemis pagulaste pärast poisse ja tüdrukuid eraldama hakkama ja igale poole palveruume tegema.

ärikompleks kus ma töötasin kuulub islamiusulisele perekonnale ja mitteislamiusulisi oli töötajate hulgas selges vähemuses. Jah tõsi – need palveajad on mul teinekord pinnuks silmas. Aga päris nii küll ei ole, et kui palveaeg saabub siis visatakse kõik nurka ja tormatakse palvetama. Kliendikohtumiselt ikka ära ei joosta. Segaklassi koolitunnist ka mitte. Ma olen ise paaril korral takistanud sügavmoslemist kolleegil palvetama minemast kui meil näiteks klient kontoris on.

Ma arvan pigem, et kui me liiga palju neile meele järgi olla püüame võib sellest hiljem pigem probleem kujuneda. Nimelt harjutakse ära, et nende tavasid järgitakse ja kui ühel hetkel ei järgi siis tekibki arusaamatus, et mis siis nüüd järsku on?

Ghanas on palju mosheezid kuna juba oma rahvastiku hulgas palju moslemeid. Ramadani ajal aga lühendavad tööandjad tööaega ainult neis ettevõtetes kus tõesti tippjuhtkond  ja suurem enamus töötajaskonnast on Islamiusuline.

See on pigem erand kui reegel. Riigiettevõtted tegutsevad Ramadani ajal samamoodi nagu muidu. Kristliku juhtkonnaga ettevõtted tegutsevad ka samamoodi kui muidu. Suurem osa moslemitest juhtidega ettev­õtteid tegutseb ka Ramadani ajal sama graafikuga kui muul aegadel.

Meil ei ole mingeid probleeme ei kohalike moslemite ega ka sisserännanute hulgas. Enne nende tulekut kehtinud tavad kehtivad edasi. Ma olen pagulaste aitamise pooldaja aga ma leian, et sellega ei peaks üle pingutama. Neile ei peaks antama luksuskortereid ja meie ei peaks minetama ega korrigeerima oma kultuuri ja tavasid. Pigem tuleb selles osas kohe alguses jalg kõvasti maha panna.

Paastukuu Ramadaan

Ramadaanil on keelatud tõusust loojanguni mitte üksnes süüa, vaid ka juua, arstirohtu võtta, suitsetada ja isegi nätsu närida.

Pesta ei tohi, sest vesi võib suhu sattuda. Ning nõnda 30 päeva järjest. Arusaadavalt on nälgivatele inimestele sel perioodil keerukas midagi õpetada. Samaga peaksid arvestama tulevased tööandjad.

Khmmmm, ei moslemid ei käi kuu aega pesemata ringi Ramadaani ajal. Päikese tõusust loojanguni sügavusklikud hambaid jah ei pese, sest kardavad kogemata vett neelata. Keha ikka pesevad. Ramadaani ajal palvetatakse rohkem kui muidu (st need moslemid kes muidu igapäevaselt ei palveta, kipuvad Ramadaani ajal seda siiski tegema) ja enne palvetamist PEAB ennast pesema.

Hambaid pesevad nad enne päikese tõusu. Nad on sel ajal tihti öötundideks üleval ja söövadki enne hommikut ja pesevad peale seda ka hambad ära. Niiet rahunege. Hügieeni probleemidega ei pea Ramadaani ajal arvestama…

Kui palvetamise aeg tuli ei visanud Amina ega Hidayha kõrvaklappe nurka ning ei tormanud eetrist ära palvetama.  Mina tutvustasin nahahooldustooteid, Amina Shampoone ning Hidayha (ka moslem kuigi ei kata juukseid) tutvustas eetris marjamaitselisi lurbikante.(kujutad sa pilti PALVETAMISE tunnil)