Käesolevaga annan andeks kõigile neile müügiesindajatele, kes enesetunde upitamiseks ennast projekti- või müügijuhtideks kutsuvad ning puhastusteenistuse spetsialist teise nimega koristaja mind ka enam kõlavat ametinime kasutades naerma ei aja.
Mitte, et ma ise omal ajal ei oleks “projektijuht” olnud, aga mulle tundus see idee totakas kohe kui oma uuest ametinimest kuulda sain.
Eniveis, minu suuremeelsuse põhjus:
Esmaspäevahommik, tuleb minu juurde üks töötajatest.
“Madam, I lost my employee id-card, can you make me a new one?”
“Yes sure, I’ll do it right away. Name Kofi Ossom… hmm what was your position again?”
“It’s Assistant Executive Driver!”
Mitte teemakohane, aga mis sa sellest artiklist arvad: http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-12470926
Eile mul avanes ainult pealikii ” Is there too many Ghanaians” ja ma mõtlesin, et ahah keegi veel on Ghanalaste poolt südamepõhjani välja vihastatud ja kuidagi naljakas tundus. Nüüd näen rohkem – jutt jumala õige ju, kõik see suurema rahvaarvu juurde käiv surema majandamiskulu teema ja mina ka ei arva, et nafta siin mingi eriline päästeingel saab olema.
Aga kõigega päris ei nõustu ka. Vot see: “But it seems to me that even if nobody ever stole any money from government in the past 50 years and we all worked as hard as we should, a 24-million-populated Ghana would probably still be receiving aid from Norway with its population of under five million.”
Damn! 50 aastat tagasi olid siin vingeid kakaoistandused – kui nende eest oleks viitsitud hoolt kanda ja osatud Nkrumah saavutusi siis hinnata, oleks sel riigil vast teine, parem nägu.
Ressurse tleb lihtsalt osata kasutada!
Yhendriikide rahvaarv on veel suurem.