Nädalavahetus tõi Aafrika päevilt tuttavad soojad ilmad. Laupäeval läksime randa lihtsalt jalutama ja ujumise mõtteid peas ei olnud – sellegi poolest sai ühel hetkel kriitiliselt üle vaadatud pesu ning üle riided, mille tulemusel läksid merre pesuväel ja noh mina teksade ja topiga. Lol.
Ei ma ei läinud otseselt ujuma vaid lihtsalt lapsi lainetesse karjatama aga ühel hetkel ei olnud enam lihtsalt mõtet pingutada selle nimel, et lühikesed teksad ja topp kuivad püsiks ja nii ta läks.
Abikaasa püsis kaldal, sest tal olid jalas pikad teksad ja bokserite väel suplusest ta keeldus.
Eile olime targemad ja jalutasime randa korraliku ettevalmistusega. Aga ilm oli kuidagi tuulisem ning minu ja abikaasa jaoks oli meres suplemiseks kuidagi jahe. Noh tuul oli külm ja vesi ka tundus natuke külm.
Seega veetsime enamus ajast rannaribal asuvates lompides plätserdades, neis oli ikka vesi tõsiselt soe.
Lastele sobis suur vesi ka ning Mari eelistaski laineid titekale lastelombile.
Pärast chillisime veel lastega ranna mänguväljakul ning sobitasime tutvust kohaliku Eesti-Egiptuse perega.
Neilt kuulsin põnevaid muljeid elamisloa taotlemise protsessist. Et ikka käidi tol ajal kodus hambaharju loendamas jne.
Ma loodan muidugi, et kuna ikka kaks last peres siis me ikka mõjume usutava abielu paarina sest noh kui keegi mul paluks kontrolli mõttes Ibrahimi lähimad sugulased nimepidi üles lugeda siis minu teadmised piirduvad vaid tema ema-isa ning õdede ja vennaga. Ülejäänud kambast ei tea ma miskit…
Mhmm viimane aeg vist õppima hakata…..
😂
