Yyrime Accras kyllaltki avarat korterit ja pakume seega seiklejatele tasuta kodumajutust. Pyhapaeval maandus meie pool oma kolmeaastase rannaku lopusirgel olev Austraalia noormees. Leppisime kokku, et Josh peatub moned paevad meie pool ja liigub siis edasi leedulannast tuttava poole, kes ka vahepeal Ghanasse oli joudnud kolida. Mainisin, et meie kvartalis elab ka yks Leedu tydruk, keda me ise kyll kohanud ei ole, seeeest teame hasti tema kamraade – Sloveenia kutti ja Uus-Merema tydrukut.
Üürime Accras küllaltki avarat korterit ja pakume seega couchsurfaritele ja muidu seiklejatele tasuta kodumajutust. Pühapäeval maandus meie pool enda kolmeaastase rännaku lõpusirgel olev Austraalia noormees Josh. Leppisime kokku, et ta peatub mõned päevad meie pool ja liigub siis edasi leedulannast tuttava poole, kes ka vahepeal Ghanasse oli jõudnud kolida. Mainisin, et meie kvartalis elab ka üks Leedu tüdruk, keda me ise küll kohanud ei ole, see-eest teame hästi tema kamraade – Sloveenia kutti Klepot ja Uus-Merema tüdrukut Paige’i.
Joshi tuttava leedulannaga pidime kohtuma eile õhtul Couchsurfi koosolekul. Päeva veetsime autoga linna peal kruiisides ja vaatamisväärsustega tutvudes. Vahepeal üritati meid arreteerida ühesuunalisel teel vales suunas sõitmise pärast. Teeotsas oleva keelumärgi lisatahvel küll parklasse suunduvatele autodele sissesõitu lubas, aga see on juba ühele keskmisele Ghana liikluspolitseinikule kergelt üle mõistuse. Aga kaheksa politseipead on ikkagi kaheksa politseipead, nii et pika vaidlemise peale jõudsid nad üheskoos lõpuks otsusele, et kõige targem on asi sinnapaika jätta ja meist ohutusse kaugusesse hiilida.
Katsumused politseiga seljataga, jõudis kätte aeg koosolekule minna. Meile kogunemispaiga lähistel vastu tulnud kohalikud suutsid sissejuhatuseks kahelda, kas me ikka oleme “tõsised Couchsurfi liikmed” kuna nemad nägid meid hommikul politseiga vaidlemas… Enivei – kamp tundus veidi imelik ja Josh helistas oma sõbrannale et uurida, kas ta tõesti tahab sellele kokkutulekule laekuda. Selgus, et uus plaan on leedulanna poole õlut libistama minna. Hakkasime siis asukohta välja selgitama:
Josh: ” Its between Circle and Banana INN”
Mina: “Cool, not too far from our place. But where exactly?”
Josh: The bus-stop is called…”
Mina: ” Aaargh I dont know any bus-stops, can`t they just tell me the streetname?”
Josh: “We have a map have map here… Can you tell me streetname… actually I give the phone to the navigator..”
Võtan telefoni: “Hi, it`s Ethel”
” Hi its Klepo.. so you should drive..”
” Hi Klepo, we should just drive to your place, correct?”
“Oh Ethel, yeah ofcourse… you just live around the fucking corner… actually we just run out of beers, let`s meet rather on your roof…”
Mõeldud tehtud – pool tunnikest hiljem libistasime meie maja katuseterassil kuuekesi jooke ja vahetasime muljeid.
Selgus, et Joshi järgmist võõrustajat oli samuti päeval arreteerida üritatud. Nimelt viskas ta kilekoti prügiga täidetud kasti, mis oli kellegi eraomand ja milles oli kellegi eraprügi… Tema pääses hiigeltrahvist tänu lahketele turukülastajetele ja kaupmeestele, kes politseinikud massiga lihtsalt eemale surusid.
Niimoodi istusimegi. Rääkisime kohalikke absurdilugusid, libistasime Dasha kilekotikesi alkoholiga ja vaatasime enda alla jäävat linna – nagu mõnes “Dark Angeli” osa lõpukaadris.
One Reply to “Ghana on tibatillukene”