Kui ma oma Eestisse tuleku mõtteid jagan, siis kohtan ikka neid kes ütlevad, et ega ei ole Eestis kerge tööd leida ja hakkama saada ja kole ja hall on ka veel takka otsa.
Mu Ghana ülemused kipuvad ka hirmus süstima, et kindlasti saab jube raske olema tööd leida ja Ibrahim KOHE KINDLASTI ei leia midagi teha jne.
No lihtne kindlasti ei saa olema. Kes ikka tahab tööle võtta ema, kel laps isegi veel 1.5 aastane pole. Või kuhu ma selle lapse üldse panen kui tööle lähen. Et, äkki oleks pidanud ootama kolimisega kui laps lasteaia ealine või kui ilmad ilusamad või kui meil rohkem raha on või….. jne jne jne.
Aga ausalt öeldes, nii ma jäängi edasi lükkama ja ei tule siit kuskile enne kui ma olen 45 ja siis ei leia ma tööd kuna ma olen liiga vana ja sada muud häda! 🙂
Niiet me siiski tuleme talvel. Kõige hullemal ja külmemal ajal. Ja nii on kevad ja ilusad ilmad iga päevaga järjest lähemal.
Ma olen täiesti valmis selleks, et mõnda aega elame me täiesti vaeselt. Noh see periood kus ma tööd otsin ja nii. Tulles nüüd aitab järgmisel 4l kuul emapalk vähemalt üüri ära maksta ja see juurde genereeritav osa ei peagi esialgu olema hirmus suur. Kui suudan müüa iga kuu vähemalt kaks kodulehekülge, siis esialgu peaks sellest piisama küll.
Korter sai ka ettenägelikult renditud odavamapoolne. Samas SUPER asukoha ja hooviga just lastele mõeldes.
Kurja! Ma sain Ghanas hakkama ilma algkapitali, dokumentide ja tutvuste pagasita (tõsi, ka ilma lasteta). Mis mõttes ma siis oma kodulinnas ei saa?
Halvimal juhul tuleb turgu solkida ja veebi üliodavalt müüa või minna kuskile kassapidajaks, mis tõesti ei ole minu esimene karjäärivalik aga see ei tähenda, et näiteks umm kuuenda valikuna ma seda siiski ei võtaks).
Ma saan hakkama! Küsimus on lihtsalt selles KUI PALJU pean ma oma esialgseid unistusi muutma ja seatud latti langetama!
Ma ei küsi üldse paha pärast (ja ma tõesti üritasin blogi üle käia enne kui üldse uurima hakkasin, sest mul on endal tulevikus ehk sama stsenaarium), aga oled sa kindel, et sa hakkad emapalka saama?
Mina mäletasin oma mälust, et emapalka sai naine vaid siis kui oli ennast enne 12.nädalat arvele võtnud ja kui inimene elas püsivalt ehk üle 180 päeva Eestis raseduse ajal. Samas teie ju ei elanud mehega enne eestis – kas sünnitusele eelnev ja järgnev aeg andis teil üle 180 päeva aastas kokku?
Tahaks ise ka Eestisse naastes emapalka saada, aga ma kardan, et selliste reeglitega ei mängi välja (ja arusaadav, miks ka sellised reeglid kehtivad).
Mul mõlemad lapsed Eestis sündinud ja rasedused aegsasti Eestis jälgimisel olnud. Ghanasse tagasi ma ei kihutanud kohe vahetult peale laste sündi, vaid lasin neil enne mõned kuud lund nautida, seega miinimum emapalk jookseb veel viimaseid kuid.