Täna hommikul ärkasin täis elevust. Eile hilisõhtul lõpetasime suurte levipunktide hinnastamise projekti, kuhu olin kaasatud ning täna seisab ees kohtumine kliendi esindajatega kus tutvstatakse mind kui uut projektijuhti generaatorite osas. Loomulikult tahan ma igati esinduslik välja näha – isegi nullklaasidega prillide soetamist plaanisin, et targema/kogenuma muljet jätta – kuid sellest ideest siiski loobusin.
Tõusin vara, kangutan vannitoa ust – lukus. Ahjaa, minu uus India majanaaber – ma ikka kipun unustama, et ma nüüd ju dushiruumi jagama pean. Ok – pole hullu, aega on. Mängin Cityvillet siis niikaua. Juba kuulengi oodatud kõlksu vannitoast – hindu väljus, minu kord! Seekord võtan hommikuprotseduurideks aega – kreemitan, töötlen juuksed palsamiga, koorin nahka… ja kui saabus hetk kõik see möks maha pesta …… mis te arvate mis juhtus? Just – väga Ghanapärane veekatkestus! Püüdsin neid viimaseid loetud piisku dushivoolikust, aga no ei jätku!
Kuna viimane nädal ei olnud jooksva veega probleeme, siis loomulikult oli minu vannitoas hoitav veevõtuämber tühi. Ok, mitte päris tühi – see sisaldas umbes 4cm pikkust poolsurnud tarakani. Jäkk! Mõte tarakan pangest välja koukida ja siis rättikusse mähituna läbi hindudega rahvastatud elutoa ämber käes reservaadist vett koukima minna ei vaimustunud mind eriti. Ei teagi kumb rohkem häiris – tarakan või hommikueinestavad hindud. Selle asemel hiilisin oma tuppa 0.5 liitrise joogiveekotikese järele. Jah – meil juuakse vett kilekotist! Veekoti ja rätiku abil sain suuremast seebi ja palsamikihist oma kehal lahti.
Kamm loomulikult juustest läbi ei käi ja need hoiavad kahtlaselt pulka. Ei muud kui sasisin oma pead veelgi ja püüdsin segased salgud mingissegi süsteemi sättida ja tulemus kõige hullem ei saanudki. Niiet asjaliku kontoriroti asemel läheb täna kliendiesindajatega kohtuma kelmikas sasipea. Huuuuh…. loodetavasti läheb läbi!
Rõhutatud enesekindluse abil püüan siis täna terve päev jätta muljet, et nägin oma laheda “tõusin-äsja-voodist-ja-vesi-sai-otsa” looki saamisega umbes kolm ja pool tundi vaeva ja tulemus sai täpselt selline nagu tahtsin! 🙂
Update väga varsti peale algteksti kirjutamist: Jooksin kokku firma omanikuga, kes ei öelnd midagi (väga positiivne) ja kompliment elektrikult: ” You are looking very sweet today!” Ehk siis: so far so good…. 🙂