Eile peale tööd kolisin laste juurest tagasi oma Achimota majja. Yllatusega avastasin, et peale Lucia oli majja sisse kolinud ka valvuri naine lapsega. Ma varem ikka imestasin, mismoodi Peter selle meeter korda meeter pinna peal elatud saab, aga nyyd samas ruumis perega???!!!! Lucia veel märkis, et k6igele lisaks oli Peter&Family’l hiljuti kylaline käinud, keda ka selle sama meetri peal majutati.
Enivei – tähistasime Lucia, Ioanna ja Mohamediga minu tagasi kolimist veini ja juustu ymber (palgapäev oli). Juurdlesime MIKS me k6ik siin Ghanas oleme ja kas tuleksime tagasi kui praegu koju puhkama s6idaks.
Nimelt meie hea s6ber Vivek s6itis juunis kuuks ajaks koju puhkama ja otsustas l6puks tagasi mitte tulla ja ehitab oma ettev6tmist hoopis Indias. Kurb.
Lucia: “Ioanna, call Mohamed!!”
Ioanna: “??? Mo-ha-med!!!! ???”
Lucia: “No, take your phone and call Mohamed!”
Ioanna helistab…
Mohamedi telefon: “I wanna be a billionaire…”
Koor (Lucia, Ioanna, mina): “… so fricking bad…!”
Mohamedil on selles osas muidugi selge edumaa – juhtiv positsioon kuradima kallis kaubandusketis (Max Mart) ja äriv6imalus terendamas Emiraatides.
Lucia tuli siia AIESECi internina tööle JapanMotorsisse, mille k6rvalt alustas oma postkaardiäri. P6rkas sellega muidugi takistuse otsa – trykikvaliteet. Et kaarte l6puks siiski turustama hakata oli sunnitud valima kahe erineva valmistryki vahel: Partii kus esikylg oli p….s v6i parti kus tagukylg ol p….s. Onnelik v6itja oli rikutud tagumise poolega postkaardi partii. Postkaardi äriga ta rikkaks ei saanud – kyll aga leidis sealtkaudu hulgaliselt kontakte ning kujundusotsa Takoradi ajakirja Oil City Slicker, mis plaanide 6nnestumise korral mullegi väikse lisaotsa tekitab.
Nyyd AIESECi internlus läbi aga Ghana tolmu jalgadelt ei pyhi. Majutub minu magamistoas madratsil, tegutseb Oil City Slickeri kallal ning kinnitab kanda uues tookohas, mis seekord leitud ise, vahendusprogrammide abita.
Ioanna on värske AIESECer Ghanas. Tegutseb L6una-Aafrika meediakontsernis veebiarendaja. Peab plaani Luciaga kahasse muusika kooli avada ning on p6himottelilselt otsustatud, et yhendame minu teadmised HTMList ja CSSist ning k6ik selle mis tema oskab teha CMSi ning javascriptiga ja hakkame myyma hirmodavaid veebsaite. Ehk siis lendame peale väga lihtsate lahendustega. Kallite arenduste “jah-s6nu” ei j6ua me Ghanas lihtsalt ära oodata.
Mina nagu siis eelpool mainitud lisaks p6hitööle telekom/ehitusfirmas myyn ja arendan lihtsaid veebsaite – v6i oleks 6igem s6nastada, et lisaks odavate veebilahenduste myymisele käin ka nn p6hitööl.
Lisaks on peas tiksumas konkreetne plaan käima lykata passiivse sissetuleku allikas – aga selleks on vaja, et yks hea ja usaldusväärne firmajuht mulle .com.gh domeeni registreeriks. Selle vajaliku 114 dollarit (jeerum kui kallis on see gh selle .com-i otsas) ma leian ise ka, kuid 3 kuud Ghanas tegutsenud firma on see mis puudu.
Ioanna on ennast minu välidiivanile m6nusasti magama sättinud. Jah, aeg koju minna, Mohamed v6tab Ioanna kaenlasse ja s6idutab ta koju, seejärel s6iab East-Legoni – oma elupaika. Jään terassile Luciaga istuma. Korgin hoolikalt kinni pooltäis veinipudeli.
Lucia: “Ethel, will you pass me the wine, please?”
Mina: “I will pour you some..”
Lucia: “No, give me my glass, and Mohamed’s – he has plenty” Kallab joogid kokku.
V6tan Ioanna klaasi ja kallan selles oleva veinijäänuse enda omaga kokku.
Hetkel ju keegi meist miljonäär ei ole…
Aga täna Pizza Inni “osta yks pitsa saad teise tasuta” 6htule ja peale seda kinno “Knight & Day” vaatama!