Igasuguse idee Ghanas jaanipäeva pidada olin ma juba eos maha matnud ja valmistusin hubaseks 6htuks teleka ees Ghana vs Saksamaa mängu vaadates. Laekusin siis vastava kavatsusega kohaliku aja järgi 6.30 s6brale kylla. Linnatänavatel liiklust selleks hetkeks ei enam ei olnud – k6ik normaalsed inimesed olid varakult kohad teleka ees sisse votnud.
Skype vestluste sisu tööpäeva vältel oli, kes kus ja kellega mängu vaatab. Eestis elades oleksin samal ajal ilmselt pidanud plaani, et kellega kuhu tulele 🙂
Lyhendatud tööpäev oli ka. Tööpäeva l6puni oli veel m6neti aega ning mina olin hoogsas mailivahetuses selle viimase Eestlasega, kes online oli, kui yle kontori hakati hyydma: “All computers off!!! Laptops off!!! Everything off!!!!” Vaatsin jahmunult kolleegidele otsa, et mis nyyd siis juhtus??? “We are all going now, Ghana is playing!” seletati s6bralikult. Kiire selgitav e-mail sisuga “visatakse töölt välja praegu, tsau!”, sellele ainsale Eestlasele, kes ikka veel millegi pärast arvuti taga istus ja tänaval ma olingi.
Ja siis yllatus yllatus yllatus – laekusin s6bra poole ja telekas seal mängis mingi suvalise araabiakeelse kanali peal. Tema naeratab mulle säravalt ja kysib: “We go?” Ja läksimegi – mitte jalkat vaatama vaid sahsl6kki sööma :)!!!! L6ket kyll ei olnud aga piisavalt Jaanipäeva lähedane 6htu oli see kyll. 6lled olid. Minu kaaslane, toetas Saksamaad ja kysis aeg-ajalt kelnerite käest jalka seisu, niiet olime platsil toimuvaga kenasti kursis. Tulemus 1:0 sakslaste kasuks. Aga m6lemad meeskonnad kvalifitseerusid järgmisesse vooru, niiet mingit jalkaviha meie vahel ei tekkinud. Mina nimelt hoidsin pöialt ghanalastele.