Kas peaks Jõulutunde nimel mingi palmi tuppa vägistama?

No vapse ei ole Jõulutunnet või et “oh nüüd hakkame tegema Jõulu asju ja kuuske ehtima” tunnet. Ega viitsimist.

Ma saan aruküll, et ma pole ainus kes Jõulude ajal troopikas on ja et kuusele on ju nii palju alternatiive ja mis kõik veel.

Mu Facebook on täis erinevaid pilte ehitud raagus okstest või isetehtud kuuskedest ja asjadest.

Meil siin kontori ees ilutseb ka Jõuluvana ja kuntskuusk ja ja mingid härmas kitsed.

Ma olen Ghanas varem Aafrika stiilis Jõule tähistanud küll. Aafrika stiilis ehk siis troopika võimalusi ära kasutades ja näiteks basseinipeoga.

Ja kunstkuuske ehtisime siin ka üks aasta….

Aga praegu on täpselt nii tihe graafik iga päev, et see asjaolu, et kohe Jõulud on kipub alatihti meelest minema. Ses mõttes on hea, et meil siin see kuuse ja Jõulumehe installatsioon kontori ees on. Tuletab meelde seda pühadevärki, et noh päris 25ndaks ma ilmselt ikka klienti ei broneeri.

25 on siis muidu ka ainus vaba päev mis pühade puhul antakse. 23 tööl, 24 ka pikk päev. 26 on õnneks laupäev.

Eile olin lastega kodus no nii pool päeva ja hakkasin mõtlema, et oh lastele oleks ikka tore traditsiooni tutvustada ja peaks maja tagant võsast ühe palmi või banaanipuu oksa tuppa vedama ning ära ehtima. On teine roheline ja puha.

Aga siis tuli äi ja kutsus lapsed RANDA…. ja no nii ta läks. Ma tean, et lastel on mereveest (eriti Sahar-Mariel, sest Silver merd pisut kardab) ja liivakookidest rõõmu rohkem kui palmilehe kaunistamisest papist välja lõigatud kujunditega niiet nii ta läks.

Ise saime abikaasaga aja maha võtta ja uut pitsa-kohta uudistama minna. Niiet ka meile sobis see palmioksa võssa alles jätmise variant.

Küll järgmine aasta tähistame nii nagu peab – kuuse ja lume ja kogu mölluga.