Ma ostsin mõned kuud tagasi korteri, kuhu ka varsti perega sisse kolin. Suve alguses uut kodu sisustades hakkas silma hea soodne diivan. Hele diivan. “Oi aga SELLE määrivad küll lapsed kohe ära” vangutas ema diivani värvi peale pead. Nojah, see hele diivan salongis oligi vaid näidis ja tegelikult oli seda võimalik tellida ka tumedas versioonis. Nii läkski tehing lukku ja tellisime tumehalli diivani.
Voodi ostsin valge, aga tumehalli madratsiga.
Niimoodi uut mustvalget mööblit toas vaadates hakkas mulle järjest enam närvidele käima seinte roheline toon. Ma tahaks ju moodsat ja HELEDAT kodu. Heledat? Aga mul on ju lapsed……
Mõtlesin esiteks värvitava tapeedi peale. Et ostan selle valgena, viskan seina ja kui lapsed selle ära määrivad siis värvin lihtsalt üle.
Samas kui neid värvitavaid tapeete lähemalt vaatasin siis üha enam tekkis tunne, et need tahaks kohe värvimist. Noh et tundusid teised siukse pehmed ja lirakad ilma värvikatteta. Aga ma ei taha kohe kulutada raha tapeedi JA VÄRVI peale (ja tapeetimise ja seejärel värvimise peale)
Rääkisin ka tollele noormehele, kes mul töid teostama hakkab, et laste pärast plaanin paigaldada värvitavat tapeeti, ning too noormees ütles, et tegelikult on ju olemas ka selliseid tapeete, mis kannatavad ka VÄGA TUGEVAT pesemist.
Nojah ja kui aus olla, siis tõepoolest näen ennast pigem mustaks läinud seina pesemas kui igat plekki üle värvimas.
Huvitav tundus mõte ka Vedeltapeedist. Nimelt paistab koduleheküljel oleva jutu järgi ka vedeltapeet olevat üsna selline seinakate, millelt saab plekid ja laste “kunstiteosed” kergelt maha:
Siin võib unustada tolmu ja seina kolletumise ega pea ka muretsema, vigastatud või määrdunud kohtade parandamise pärast. Seinakatte eemaldamiseks pihustatakse määrdunud kohale vett kaasates kindlasti ka puhast katet umbes 15cm raadiuses, lastakse oodata ca 20 minutit. Määrdunud kate eemaldatakse ning visatakse minema, vana puhas kate (15 cm) samuti eemaldatakse, lisatakse juurde 20% uut tapeeti, segatakse kokku ühtlaseks massiks ning asetatakse tagasi. Niimoodi ei tule seinale uue ja vana tapeedi tooni vahet!
Aga see siis eeldaks, et mul on seda va tapeedimaterjali kottidega kodus kogu aeg olemas olema ja oskused kuidas seda seina plätserdada ka tagataskust võtta.
Seega ikkagi pestav tapeet.
Pestavaid tapeete googeldades jäi silma just vinüültapeedi head omadused ja vastupidavus. Vinüültapeeti aga soovitatakse just selle hea vastupidavuse ja pestavuse tõttu kööki, esikuse ning vannituppa. Elutuppa, magamistuppa ning lastetuppa teda nii väga ei soovitata – no et liiga sünteetiline värk ja ei hinga eriti jne. Aga no kahte, või õigemini kolme head asja korraga ei saa! Noh, et seinakate oleks korraga HELE, LASTEKINDEL, ja ÖKO – ehk siis midagi peab siit nimekirjast maha tõmbama. Võib olla saaks selle Hele-Lastekindel-Öko kombinatsiooni kuskilt mingi hirmkalli raha eest aga hirmkallist remonti ma hetkel teha ei jaksa. Seega viskan öko nimekirjast välja ning keskendun heledale ja lastekindlale
Vinüültapeet – see on kõige kõrgema kuluvusnäitajaga seinakate. Vinüültapeet koosneb paber- või fliseliinalusel vinüülikattest (polüvinüülkloriid). Selline tapeet sobib suurepäraselt vannituppa, kööki, koridori või üldkasutatavatesse ruumidesse, kus on oluline materjali kuluvusnäitaja, vastupidavus ja ilu. Vinüültapeete on erinevat liiki – vahtpolüvinüülkloriidtapeet, harilik vinüültapeet, reljeefne vinüültapeet. Kõik need liigid erinevad tiheduse, hõõrdumiskindluse poolest, samuti on sellistel tapeetidel hea omadus varjata pealispinna defekte. Kõiki vinüültapeete võib pesta ning isegi puhastada harjaga. Vinüültapeeti on kerge kleepida tänu sellele, et nende pealispind ei ime endasse liimi ja seda saab pesta. Kui liim on paani ära määrinud, siis võib selle sealt eemaldada lihtsalt niiske lapiga.
Spontaanselt sai tapeediostu retkele kaasa kutsutud ka üks sõbranna ning katsetasin kohe “emad elavad sita värvi seintega korterites” stereotüübi kehtivust ka tema peal.
“Ma tahan VALGET tapeeti!” teatasin ehituspoe poole sammudes
“Valget!!?? Aga sul on ju lapsed!” imestas tema, 4 aastane poeg käekõrval sibamas.
Jaaaaa…… “väikelastega pered elavad sitavärvi seintega korterites”- stereotüüp kehtib täiega!
Ma pole tal külas käinud aga oleks ilmselt pidanud küsima, mis värvi mööbel ja seinad temal on.
Mu praegune üürikas on väga vinge – 3 toaline, suure tagaaia ning grillimisnurgaga korter keset rannarajooni, aga ta on väga tume. Mustad põrandad, pruunikad seina ja rohekas-pruunikad diivanid.
Noh ideaalne lastega peredele, sest kõik ongi ühtlaselt siuke – pasavärvi.
Ja ma noh mul on sellest praktilisest värvivalikust kõrini. No määrivad lapsed need heledad seinad ära – siis määrivad. tuleb tihedamini remonti teha. Või pesta. Ma kujutasin tegelikult vinüültapeeti veelgi karmimana ette – noh et ongi siuke nagu need vinüülplaadid aga kuidagi hele ja mustriline, aga et ma võin seda suht harjaga nühkida. No päris sellist harjaga nühitavat tapeeti ma ei leidnud. Leidsin sellise, millel oli tingmärkide hulgas kolm lainetust, mis tähendab seda, et tapeet kannatab suure veega pesu. Ehk siis harjaga ei nühi, aga märja lapiga vabalt. Muidu tapeet on täitsa valge. Valge pinna sees üksikud hõbedased kriipsakad. Mulle meeldib. Kahtlaselt odav ta oli – vaatasin väga sarnast fliistapeeti ka. Hinnavahe oli pea kahekordne. Muster peaaegu sama ja tingmärgistik ka sama. Erinevus seisnes vaid liimi peale kandmisel tapeedile. Kallimal juhul oli mõeldud liim seinale ja oleks pidanud ostma pealekandmisvahendiks rulli ja odavamal variandil oli liim paanile ja seega pealekandmisvahendiks tuli valida pintsel. Vot sellist nõu anti mulle täna K-Rautas.
Tegelikult oli tapeedi valimine üsna keeruline. Mulle oleks meeldinud valida konkreetselt vinüültapeetide hulgast. Või kõvat nühkimist taluvate tapeetide hulgast. Aga tapeedd olid kõik läbisegi. Valida sai siis pmst aint mustri järgi ja siis hiljem pakendilt ikoone uurides sain teada, kas valitud tapeet üldse pesu kannatab. Selles mõttes nõme. Ma oleks kohe välistanud need mitte pesu taluvad tapeedid ja otsinud sobivat tooni ja mustrit ainult seda tüüpi tapeetide hulgast mida olin osta otsustanud. Aga nojah – lõpuks ikka leidsin sobiva. K-rautas oli kusjuures neid natuke kategoriseeritud ka ja kuidagi kõige mõnusamalt tapeedid esitletud ning sealt ka sobivaim toode leiduski.
Võimalik, et katan mingi seina alumise osa hoopis valgete seinapaneelidega – siis jääb tapeet ainult ülemisse ossa ja seda pinda, mis harjaga küürimist ei talu jääb selle võrra korteris vähemaks. Või tõmban lastetuppa mingisse nurka hoopis tahvlivärvi ja suudan neile teha kuidagi selgeks, et joonistame AINULT SELLELE MUSTA VÄRVI SEINALE JA AINULT KRIIDIGA. No unistada ju võib eks?
PNFRDDHR
Meil fliistapeet ja sai täitsa pintsliga liim seinale kantud, ei hakanud küll eraldi rulli selleks hankima ja püsib juba mitmendat aastat täitsa seinas 😀
Pidi mugavam olema lihtsalt rulliga seina võõbata kui pintsliga
Meil lumivalge diivan aga jah nahkdiivan. helehall, peaaegu valge põrand, erkkollased ja erkkroosad värvitud seinad, et oleks rõõmu ja valgust tubades.. valge muu mööbel (enamasti kõrgläige). ei ole lapsega mingit probleemi nendega 🙂 nii erksat ja heledat/valget kodu pole kellelgi teisel ka näinud. jah, alguses veidike kartsime valgete asjade pärast, aga asjata 😀