Laupäev: Annaliese ja Gavin teevad viimaseid toimetusi enne lennujaama minekut ning selgitavad kus miskit majas asub. Korraga kostab 6ues toimetavate laste kisa. Eriti tige on 9 aastane Cheleste kui Alexis ja Josh, millegiga väga ametis on. Annaliese: “Kids, what are you doing out there?” 
Cheleste: “Just killing a good ant who has no right to live on the Earth!” ja kadunud nad olidki. Pärastl6una veetsime peitust mängides ning ujudes. Ja muidugi Ghana vs USA mängu vaadates, mille l6puminutitel telekapulti haldav 7 aastane Josh tekitas stressi, et temal sai nyyd kyllalt ja ta kohe kohe vahetab kanalit. Minu, Alxise, autojuhi ja valvuri mangumise saatel 6nnestus mäng ikka l6puni vaadata.
Lapsed peavad magama minema m6istlikul ajal. See on kui kooli pole siis 10 pm voi äärmisel juhul 11pm ja ennem kooli kell 8pm.
21.30 tuleb Cheleste ja kysib : “Auntie Ethel – do you want us to have shower now” “I don’t know. Do you want to have shower?” “No, YOU have to tell us when you want us to have shower and got to bed” “Ok, you should do it now” “Guys, auntie Ethel said that after the film we have to shower and go to bed”
22.30 K6ik on korraldatud ja lapsed justkui lahevad magama. Järsku jooksevad k6ik alla laptopi järele. Uurin, milleks neil seda magamistuppa vaja on – nemad tahavad natukene veel yleval olla. Lepime kokku, et ok 30 minutit ja siis tulen kontrollin, kas k6ik magavad.
23.50 “Auntie Ethel! Auntie Ethel! Aaaauntieee E-T-H-E-L!!!!!!!” Avan silmad. Cheleste: “Why are you sleeping with your clothes on?” “Mhmm I was just about to come to tell you, that I really would like you to go to sleep now.” Liigume laste tuppa. Kamandan Joshi ning Alexise samuti voodisse. Järsku hakkab Cheleste röökima – Alexis l6i teda. “Alexis, don’t hit your sister!” “I did not know that it was her, I wanted to hit Josh!”
Pyhapäev :
Lapsed otsustasid ylesse ärgata alles kella 11 paiku, seega kirikusse me ei j6udnud. (Damn ). Kokkasime Alexise ja Chelestega perele hommikusööki ja korraldasime köögis paraja segaduse.
Hiljem käisin tydrukutega poes, kus sain myyatelt kiita et mul nii ilusad tytred on!!! Siiani on mind ikka oma vanusest tublisti nooremaks peetud ja nyyd järsku peetakse 10 aastast minu tytreks???? Nojah.
19.00 Laekub majaabiline ja vabandab pooleks, et hiljaks jäi – mitte, et mul oleks olnud 6rna aimugi ajast, mil ta tulema pidi.
20.00 Yritame majaabilisega koos veenda lapsi pesema ja magama minekuks.
20.30 Meid majaabilisega visatakse laste toast välja.
20.45 Josh ja Cheleste peksavad majaabilist. Noor daam Alexis on kuhugile kadunud.
21.00 Majabiline lahkub (nende eluruumid on aias), lukustan ukse, lapsed rahunevad maha.
21.15 Alexis loeb 6ele ja vennale Peeter Paani raamatust unejuttu – nunnumeeter p6hjas.
21.40 R66mustan, et huuh, hiljav6itu kyll aga vähemalt magavad ning lähen oma tuppa toimetama ning dushi v6tma.
22.00 Tulen dushi alt ja kuulen muusikat – tsekkan lastetuppa, nad on telefoni muusikat mängima pannud ning tantsivad ja hyypavad voodis. Kamandan nad uuesti magama.
22.15 Josh ja Alexis kaklevad. Cheleste nutab.
22.40 Vihastan ja lähen minema oma tuppa.
22.50 Lapsed tulevad ykshaaval vabandust paluma ja loovutavad oma käemängud.
23.00 Mitte kyll päris kell 8 aga l6puks ometi on vaikus majas. Käin kontrolliks veel paar korda ukse taga kuulamas, kas t6esti keegi ei kakle, nuta ega tantsi.
Muuhulgas ma sain sellel päeval teada, et kui sul on kolm last, kes söövad kolm korda päevas, siis ei olegi suurt lugu kui sul nädalavahetuseks erilisi plaane ei ole, sest umbes peale hommikusöögi tagajärgede likvideerimist on paras aeg hakata l6unat valmistama ja umbes pärast selle kaose likvideerimist on hea aeg hakata 6htusööki valmistama. Vähemalt kehtib see siis kui olla algaja lapsevanem/köögis toimetaja ja sind abistab 9 aastane.