Kogumispäevik: Plaan oli ju ilus aga….

See, et minu suur unistus – osta oma kodu sai eelmine aasta teoks, ei tähenda et säästmise ja kogumisega oleks lõpp.

Lisaks oma eluasemele tahaks ju veel autot ja juhilube ja lihtsalt finantspuhvrit ootamatuste jaoks. See viimane ongi kõige olulisem.

Hetkel kuulub meie pere näiteks nende hulka kellel pole piisavalt sääste, et paar kuud ilma sissetulekuta hakkama saada.

Või noh kui ma peaks homme töö kaotama siis ma saaks järgnevad kuud hakkama nii, et registreerin ruttu töötuks ja saan paar kuud abiraha, mille abil eluaseme laenu maksta ja lapsi toita. Aga no see poleks ju sissetulekuta hakkama saamine vaid lihtsalt varasemast väiksema sissetulekuga majandamine.

Kogumispäevik ning soodsad toidud

Seega otsustasin uuesti, ma ei tea mitmendat korda juba, hakata oma kulude üle arvet pidama ning säästlikult elama, et siis kogumiskontot kasvatada. Ma olin  varem kulusid-tulusid jälginud küll Exceli tabeli, küll vastava mobiilirakenduse abil aga ikka varem või hiljem asja soiku jätnud. Nüüd otsustasin vanakooli meetodi kasuks ja kulud kirja panna paberile. Või noh vihikusse. Liitusin ka facebooki kogumispäeviku grupiga ja sealt saab ikka päris häid, vihjeid, nippe ja retsepte. Ma olen varem silma peal hoidnud ka Facebooki grupil “Soodsad kodused toidud” aga seal on vist kasutusel mingi teine “soodsuse” mõiste või siis olen mina tõesti liiga vaene, et sealseid retsepte soodsaks pidada. Aga kogumispäeviku grupist ikka mõtteid leiab. Seal üks on üks vahva pere  võtnud vastu väljakutse nädalas toidu peale kulutada mitte rohkem kui 50 eurot ja postitab siis ka oma blogisse nädala menüüsid kust olen juba nii mõndagi tuleviku tarbeks kõrvale pannud.

Tuleviku tarbeks selle pärast, et kuigi plaan kohe säästma hakata oli tore siis praegune “kokkuhoiu nädal” on mul ikka täiega rappa läinud.

Nimelt jäi Sahar Marie haigeks ja no mida ma kokkan soodsaid ja tervislikke toite kui mul on kodus kaks last, kes neid lihtsalt ei söö. 4 aastane Salam Silver ei söö hommikuputrusid ning aedvilja toite kuna on lihtsalt ära hellitatud ja 3 aastane Mari ei söö kuna on haige.

Eesmärgid

Mina  võtsin esialgu endale eesmärgiks nädalas hakkama saada 30 euroga kuna mul 3 pereliiget. Hiljem meenus, et meil ju kass ka ja siis tõstsin eelarve 40 euro peale nädalas – et noh 4 liikmeline pere.

Läks aga nii, et esmaspäeval sai poes kulutatud 20 eurot jookide peale. Jookide, sest kõrges palavikus laps peab palju jooma ja kuna ta seda eriti teha ei tahtnud siis püüdsin teda motiveerida sellega, et tassisin koju shokolaadipiima ja kõrre-jooke ja my little pony teemalise pudeliga vitamiini vett ja veel ägedate piltidega joogitopsid (kummagile lapsele 1, et kaklust ära hoida) ja PÕMAKI 20 eurot – minu pool nädala eelarvet. Lisaks veel antibiootikumid ja palaviku alandaja ja 50 eurone kraadiklaas. Jah 50 eurone kraadiklaas kuna Mariel mandlipõletik ning seetõttu algas meil hommik juba 39.3 kraadise palavikuga, mis päeva peale ju pigem tõuseb. Seega tahtsin ta palavikku pidevalt jälgida ning kuna kaenla alla laps mul midagi toppida enam ei lubanud (ütles et valus on) siis soetasin selle infrapuna 3 sekundiga otsa eest mõõtva kraadiklaasi.

Kolmapäeval sai jälle käidud kõrrejookide ja shokolaadipiimade varusid täiendamas, sekka sai soetatud pisut liha, et endale ja tervele lapsele ikka midagi mõistlikku kokata ja kulus jälle üle 10 euro. Säästunädal missugune eks? 😁

Tants laste pilli järgi

Kui mul muidu oli plaan, et mina dikteerin toidu ja jään endale hirmus kindlaks. Noh et kellele ei sobi, see ei söö ja ei mingit jantimist sellega, et tantsin lapse pilli järgi ja annan lõpuks ikka nõudmise pee kotletti! Aga läks nii, et tantsin hoopis oma kolmeaastase pilli järgi. Endal kartulipuder potis aga kui mu haige ja mitte sööv kolmene teatas, et tahaks pitsat siis ahju üks pitsa pistetud sai. Endal veel hea meel, et jeee lõpuks ometi tekib lapsel isu!! Siis kui pitsa peaaegu valmis oli saamas teatas neiu Mari, et tegelt tahaks ikka viinereid. No viinereid polnud mul see hetk kuskilt võtta. Pitsat sõin siis ise hoopis terve lapsega. Sahar Marie sõi läbi häda ketsupiga üle ujutatult umbes pool pitsa lõiku. Kartulipudrust valmisid lõpuks kotletid, mida ka keegi ei söö. Täna hommikul sai Sahar Marie oma ihaldatud viinerid. Et jah nii palju siis endale kindlaks jäämisest ja ISE toidulaua üle otsustamisest. Aga kohe kui Sahar Marie terve on, see kõik muutub! Siis vitsutan koos lastega hommikuks putru ja lõunaks aedvilja toite! Ja kellele ei sobi, see ärgu söögu!

Oeh mida ma nüüd nende esmaspäeval kokku ostetud beebide tuubipüreedega peale hakkan, mis meil ka kuidagi kaubaks ei lähe? Nimelt mul lapsel ju mandlipõletik ja neelamine valus – siis ostsin neid tuubist imetavaid beebipüreesid erinevate magusate maitsetega, et ta midagigi sööks aga need kõik on “bläääk” kui tsiteerida Sahar Mariet!