Kogu pere õhtuvannitamine tehtud andsin lastele veidi mängu aega ja valmistasin neile kaerahelbe putru lootes selle abil vältida tütre uinumist lutipudeli abil.
Lapsed laua taha pudrule sätitud käisin korra tagatoas telefoni laadima panemas ja oma WordPressi statistikale pilku peale viskamas. Siis lippasin tagasi kööki, et lapsi pudru söömisel assisteerida.
Korraga tundsin läbi retuužide vasaku kanni peal mingit pläga, kuna söömine käsil oli siis pikemalt ei süvenenud, eeldasin, et ju see mu värske kaerahelbe puder on.
Siuh, tõmbasin käega paksema ära ja puhastasin svammiga ülejäänud. Sekund hiljem taipasin, et käsi ja svamm lehkavad kuidagi ebapudrulikult. Seejärel meenus tütre mähkmevaba päev ja, et kui kogu talle sobiv aluspesu oli kuivama rippunud silkas ta kleidi all puhta püksata ringi. Ups! Süda aimas halba…
Tormasin niisked salfakad käes magamistuppa uurima voodi serva kus ma telefoniga tegeledes olin istunud – ei mingit kakat.
Hmmm…
Aga äkki ma istusin hoopis põrandal? Uurin seda, puhas…
Äkki ma teel kööki toetasin oma tagumiku kuskile – uurin tugitoole ja diivanit suures toas – ei miskit.
Köögis ka ei kakajälgegi…
No kuskilt peab ta ju olema…
Söötsin lapsed lõpuni ja asusin põhjalikule kakaotsingule – pöörasin magamistoa pea peale, piidlesin Silveri toa voodipesu ning vaipa.
Roomasin mööda lauaaluseid ning otsisin diivani altki ( kuigi ma reeglina diivani ega laua all ei istu) 😀
Endal on ka kõhulahtisuse ega pidamisega probleeme pole…
Täielik müstika!
Lastele tehtud kaerahelbe pudru võisin ma ise ära süüa – nemad ei arvanud sest midagi. Marie jäi ikkagi magama pudeli abil aga seekord ei sisaldanud pudel mitte piima vaid hoopis porgandimahla ( proovisin kas toimivad alternatiivsed pudelitäited) ning öösel oli ikka vaja Mariele une jätkumiseks kaks korda pudelipiima anda.
Aga täna, aga just nüüd magab Suhkrumari lõunaund täitsa ilma lutipudeli abita!!! 🙂